Waastkanada inuit
Tekst üüb Öömrang |
Waastkanada inuit of Inuvialuktun (iñu. Inuvialuktun ; ingels: Inuvialuktun, Inuvialuit language, Western Canadian Inuit language, Western Canadian Inuktitut language) as bütj Iñupiaq, Uastkanada inuit an Greenluns ian faan jo sjauer inuit spriaken. Snaaket woort det faan amanbi 400–700 minsken fööraal uun a Nuurdwaast-Teritoorien an uun Nunavut uun Kanada.
Waastkanada inuit | ||
---|---|---|
Snaaket uun |
Kanada | |
Spreegern | 400–700 | |
Wedenskapelk iindialang |
| |
Spriak-Ufkörtang | ||
ISO 639-1: |
iu | |
ISO 639-2: |
iku | |
ISO 639-3: |
ikt |
Spriakwiisen Bewerke
- Siglitun (ingels Siglitun, Siglit, Inuvialuktun proper). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Tuktuyaaqtuuq (Tuktoyaktuk), Paulatuuq (Paulatuk), Ikaasuk (Sachs harbour) an Inuuvik/Inuvik stääden. Fulken: Qikiqtaruqmiut, Kupugmiut, Kittegaryumiut, Nuvuraqmiut, Avvagmiut, Nuunatahmiut
- Inuinnaqtun[1] (inuit ᐃᓄᐃᓐᓇᖅᑐᓐ; ingels Inuinnaqtun, Inuinnaq, Copper Inuktitut)
- Kangiryuarmiutun (ingels Kangiryuarmiutun subdialect). Uun a Nuurdwaast-Teritoorien Ulukhaqtuuq (Ulukhaktok, Kangiryuaq, Holman) stääd. Fulken: Kanghiryuatjagmiut, Kanghirjuarmiut, (?) Haneragmiut, (?) Puivlirmiut, (?) Nagyuktomiut
- Iqaluktuuttiaq (ingels Cambridge subdialect). Uun a Nunavut Iqaluktuuttiaq (ᐃᖃᓗᒃᑑᑦᑎᐊᖅ, Cambridge Bay) stääd. Fulken: Ekaluktomiut, Kiglinirmiut
- Qurluqtuq (ingels Coppermine subdialect, Kugluktuk dialect). Uun a Nunavut Qurluqtuq (ᖁᕐᓗᖅᑐᖅ, Kugluktuk, Coppermine) stääd. Fulken: Akkuliakattangmiut, Noahognirmiut, Kogluktomiut, Wallirmiut, Asiagmiut, Pingangnaktomiut
- Umingmaktuuq (ingels Bathurst subdialect). Umingmaktuuq (Umingmaktok, Bathurst) stääd. Fulken: Nennitagmiut, Kilusiktomiut
- Natsilingmiutut[2] (inuit Inuktitun; ingels Natsilingmiutut, Natsilik dialect)
- Natsilik (inuit Nattilingmiutut; ingels Natsilik subdialect, Natsilik proper). Uun a Nunavut ᑕᓗᕐᔪᐊᑦ (Talurjuat/Spence Bay) an ᓇᐅᔭᑦ (Naujat/Repulse Bay) stääden. Fulken: Arvertormiut, Netsilingmiut, Kuungmiut
- Arviligjuaq (ingels Arviligjuaq subdialect). Uun a Nunavut ᐊᕐᕕᓕᒡᔪᐊᖅ (Arviligjuaq/Pelly Bay) stääd. Fulken: Arviligjuarmiut, Sinimiut
- Utkuhiksalik[3] (inuit Utkuhiksalingmiutitut; ingels Utkuhiksalik subdialect, Utkuhikhalik, Gjoa Haven dialect). Uun a Nunavut ᐅᖅᓱᖅᑑᖅ (Uqsuqtuuq/Gjoa Haven) но ᖃᒪᓂ‛ᑐᐊᖅ Qamani'tuaq (Baker Lake) stääd. Fulken: (?) Ahagmiut, (?) Hanningařuqmiut, (?) Ilivilermiut, Ugyulingmiut, Qeqertarmiut, Utkuhiksalingmiut (ingels Utkuhiksalik proper)
Nuut: Uummarmiut of Uummarmiutun (Kanada iñupiaq) as spriakwiis üüb Alaska Iñupiaq spriak.
Skraften Bewerke
Latin skraft Bewerke
Uun a Northwest Territories buksteewer:
A | Ch | F | G | H | Dj | I | K | L | Ł | M | N | Ng | P | Q | R | T | U | V | Y |
a | ch | f | g | h | dj | i | k | l | ł | m | n | ng | p | q | r | t | u | v | y |
Inuit skraft Bewerke
Uun a Nunavut buksteewer:
kurt | lung | latin | kurt | lung | latin | kurt | lung | latin | aanj | latin | |||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
ᐃ | ᐄ | i (ii) | ᐅ | ᐆ | u (uu) | ᐊ | ᐋ | a (aa) | ᐦ | h | |||
ᐱ | ᐲ | pi | ᐳ | ᐴ | pu | ᐸ | ᐹ | pa | ᑉ | p | |||
ᑎ | ᑏ | ti | ᑐ | ᑑ | tu | ᑕ | ᑖ | ta | ᑦ | t | |||
ᑭ | ᑮ | ki | ᑯ | ᑰ | ku | ᑲ | ᑳ | ka | ᒃ | k | |||
ᒋ | ᒌ | gi | ᒍ | ᒎ | gu | ᒐ | ᒑ | ga | ᒡ | g | |||
ᒥ | ᒦ | mi | ᒧ | ᒨ | mu | ᒪ | ᒫ | ma | ᒻ | m | |||
ᓂ | ᓃ | ni | ᓄ | ᓅ | nu | ᓇ | ᓈ | na | ᓐ | n | |||
ᓯ | ᓰ | si | ᓱ | ᓲ | su | ᓴ | ᓵ | sa | ᔅ | s | |||
ᓕ | ᓖ | li | ᓗ | ᓘ | lu | ᓚ | ᓛ | la | ᓪ | l | |||
ᔨ | ᔩ | ji | ᔪ | ᔫ | ju | ᔭ | ᔮ | ja | ᔾ | j | |||
ᕕ | ᕖ | vi | ᕗ | ᕘ | vu | ᕙ | ᕚ | va | ᕝ | v | |||
ᕆ | ᕇ | ri | ᕈ | ᕉ | ru | ᕋ | ᕌ | ra | ᕐ | r | |||
ᕿ | ᖀ | qi | ᖁ | ᖂ | qu | ᖃ | ᖄ | qa | ᖅ | q | |||
ᖏ | ᖐ | ngi | ᖑ | ᖒ | ngu | ᖓ | ᖔ | nga | ᖕ | ng | |||
ᙱ | ᙲ | nngi | ᙳ | ᙴ | nngu | ᙵ | ᙶ | nnga | ᖖ | nng | |||
ᖠ | ᖡ | łi | ᖢ | ᖣ | łu | ᖤ | ᖥ | ła | ᖦ | ł |
Det muartaal Bewerke
singular | dual | plural | nuurdfresk (öömrang) |
Inuvialuk | Inuvialuuk | Inuvialuit | Waastkanada inuit/inuits |
kigiaq | kigiak | kigiat | biiber/biibern |
kanguq | kanguk | kangut | snägus/snäges |
tatidjgaq | tatidjgaaq | tatidjgat | kraanek/kraaneken |
ivugaqpak | ivugaqpaak | ivugaqpait | wilan/wilanen |
ukaliq | ukallik | ukallit | haas/haasen |
ugyuk | ugyuuk | ugyuit | biardselag/biardselger |
tuulik | tuuliik | tuuliit | siadüker/siadükern |
iggarlik | iggarliik | iggarliit | blä foos/foosen |
nanuq | nannuk | nannut | witj bäär/bäären |
apqun | apqutik | apqutit | wai/waier |