Sylt2.png Söl'ring



Di Öört (Astronoomisk Sümbool: 🜨) es fan höör Maaten - eeđer Veenus en Mars - di trēr Planeet iin ön üüs Sensüsteem.

Di Öört fan dit Al biluket

Aurdat diar Weeter es en di Temperatuuren ön't Merel om 15°Celsius lii es di Öört di iining Planeet, hur Mensken en üđer Kreatuuren lewi ken sa üs wü dit keen.

HistoorieBewerke

Di Öört es ombi 4,6 Miljārden Jaaren fuarof fan glemen Stof en Gaswulken uuren.

Di Sken fan di Öört es ombi 4,2 Miljārden Jaaren ual.
Fuaral endogeen (Vulkāni) en eksogeen (Weđer, Winj en Weeter) haa des Sken höör Forem dönen.

Kreatuuren sen ombi 3,35 Miljārden Jaaren fuarof ön di Öört wesen. Di Mensk kumt man fuul leeter: Di jest Fuarmendken skel ombi 10 bit 14 Miljoonen Jaaren fuarof üp Öört kemen wiis.6 Miljoonen Jaaren fuarof skel di Mensk sa lungsom di Forem fingen haa wat wü deling keen.

Töhopseeting en AinaartenBewerke

 
Di Gurthair fan di Öört en üđer Planeeten

Di Öört es ombi 149.600.000 Kilomeetern fan di Sen wech. Fuar di Wai trinjom di Sen sen 365,2425 Daagen nöörig.
Di Öört meet jens twert döör 12.756,3 Kilomeetern.
Öön 23 Stünen, 56 Minüten en 4,1 Sekunden drait di Öört höörsalev jens.

Di Aks hur jü höör trinjom drait en di Baan trinjom di Sen sen man ek lik, en diarom haa wü fjuur Jaarestiren me forskelig Weđer.

Trinjom di Öört lapt di Muun. Des tair ön di Öört, en diarfan kum Eeb en Flöör. Dit Weeter uur hen en töbeek tain.

ön di Öört sen 510,1 Miljoonen km² Plaats, diarfan sen 29 % Lön. Ön't Merel heer dit Lön en Hoogdi fan 875 Meetern, dit Weeter es ön't Merel 3.790 Meetern diip.
Ön üüs Sensüsteem es di Öört di iining wat Weeter heer, en di Öört heer üp au 70 % fan höör Plaats Weeter. Di Mensk heer diarfan di soowen Wārelsdiili en di fif Wārelsmiari maaket, dat hi höm törochtfent. ön di Wārelsmiari sen ombi 96,5 % fan dit hiili Weeter, wat ön di Öört önerwai es. iin ön dit Seeweeter sen ön't Merel ombi 3,5 % Saalt.

Di Atmosfeeri fan di Öört es fuar't Miist fan Stikstof, man di fiftst Diil es dach Süürstof. da jeftxet jit en bet Köölensüüri, man des uur fan Fotosynteesi āpbreeeken, dat Köölenstof en Süürstof weđer frii uur.

Di Öört es fuar't Miist fan Iirsen (32,1 %), Süürstof (30,1 %), Silizium (15,1 %), Magneesium (13,9 %), Swaafel (2,9 %), Nikel (1,8 %), Calcium (1,5 %) en Bauxit fuar Aluminium (1,4 %) töhopseet. Da blif jit 1,2 % fuar üđer Elementi aur.

TöhopseetingBewerke

Fan benen naa büten sen di Diili di Öörtprek, Öörtmentel, Öörtsken of -kröst.
Di Öörtmentel en di Kröst sen töhop di Lithospheeri. Des es mung 50 en 100 km tjuk. Jü es fuaral fan forskelig tektoonisk Jenhairen, di Platen.
Boowen aur di Krüst sen da jit 640 km hoog Lucht en Gāsi, di Atmosfeeri.

AtmosfeeriBewerke

Di Atmosfeeri es fan di forskeligst Gāsi töhopseet. Bit 90 km Hoogdi sen dit fuaral 78,084 % Stikstof (N2), 20,946 % Süürstof (O2), Weeterdamp, man altert forskelig fuul, 0.934 % Argon ( Ar), 0,001818 % Neon ( Ne), 0,000524 % Heelium (He), 0,000114 % Krypton (Kr) en 0,000009 % Xenon (Xe).

Di CO²- of Köölensüüri es bluat 0,039 %, man söner des en di Weeterdamp wiar dit üp Öört aartig wat kuuler.Di liiger Luchtlaagen, hur Mensken en Diirter gur lewi ken, jitvuk Biosfeeri. Di Biosfeeri giar bit ombi 20 km Hoogdi aur di Öört.

Eeđer Temperatuurforskel ken em di Atmosfeeri uk önluki:

  • Troposfeeri - 0 bit 7 km (Polaarareaali) en 17 km Hoogdi (Troopen).
  • Stratosfeeri - 7/17 bit 50 km.
  • Mesosfeeri - 50 bit 80/85 km.
  • Thermosfeeri - 80/85 bit 640/700 km.
  • Exosfeeri - 500/1000 km bit tö ombi 10.000 km.

Luki uk jirBewerke

LiteratuurBewerke

  • Cesare Emilliani: Planet Earth. Cosmology, Geology, and the Evolution of Live and Environment. Cambridge University Press 1992, ISBN 0-521-40949-7.
  • Kevin W. Kelley: Der Heimatplanet. Zweitausendeins, Frankfurt am Main, 1989. ISBN 3-86150-029-9.
  • J. D. Macdougall: Eine kurze Geschichte der Erde. Econ Taschenbuchverlag 2000, ISBN 3-612-26673-X.
  • David Oldroyd: Die Biographie der Erde. Zweitausendeins 1998, ISBN 3-86150-285-2.

Muar ön't NatBewerke

  Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Öört 

VideoBewerke

  Didiar artiikel as uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan.