Tekst üüb Öömrang


David Hilbert (* 23. Janewoore 1862 uun Königsberg; † 14.Febrewoore 1943 uun Göttingen) wiar en sjiisken matemaatiker an huuchskuulmääster. Hi täält tu a bedüüdenst matemaatikern uun neier tidj.

David Hilbert (1912)

Hilbert hää föl auer a grünjlaagen faan matematiik werket, auer bewiser an aksioomen. Uun't juar 1900, bi en internatsionaal fersaamlang faan matemaatikern uun Pariis, hää hi wel sin wichtagst reede häälen. Hilbert steld 23 matemaatisk fraagen, diar bit diarhen noch ei liaset of bewiset wiar, an am jodiar fraagen as do uun't 20. juarhunert üüb a hialer welt spikeliaret wurden. Hilbert woort flooksis üs di "Einstein" faan a Matematiik betiakent.

23 fraagen

Bewerke

Faan Hilbert sin 23 fraagen san 13 liaset, 7 dialwiis an 3 noch ei.

Bispal: Fraag 10. Koon'am seeker sai, of en liknang faan det furem   (of uk mä muar wariaabeln of grater huuchtaalen, en diophantisk liknang) mä hial taalen tu liasin as. Iarst 1970 hää Juri Matijassewitsch bewiset, dat det ei mögelk as.

Hilbert sin hotel

Bewerke

Uun en hotel mä entelk föl rümen kön entelk föl minsken auernaachte, hat as fol. Hü as det nü uun en hotel mä ünentelk föl rümen? Wan diar ünentelk föl minsken auernaachte, as detdiar hotel do uk fol? Naan, arke hotelbesjüker küd ian rüm widjer tji. Faan rüm 1 tu rüm 2, faan rüm 2 tu rüm 3 an so widjer, diar blaft näämen auer, auer det hotel jo ünentelk föl rümen hää. Nü as rüm 1 frei wurden, det hotel wiar noch ei fol.

Mä detdiar "hotel paradoks" wiset Hilbert diarüüb hen, dat'at en "uftäälboor ünentelkhaid" jaft. Hat jaft ünentelk föl rümen 1, 2, 3, ..., oober uk ünentelk föl rümen mä en lik numer 2, 4, 6, ..., jo san likedenang "määchtag". Uftäälboor ünentelk määchtag mengden wurd mä det määchtaghaid   („Aleph 0“) betiakent.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: David Hilbert – Saamlang faan bilen of filmer

  Wikiquote: David Hilbert (sjiisk)