Drawiidisk Spriaken

(Widjerfeerd faan Drawiidisk Spriiken)
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


A Drawiidisk Spriaken san en spriakfamile uun Süüdaasien, fööraal uun't süüdelk Indien an Sri Lanka. Diar hiar 27 spriaken tu, diar faan 240 miljuun minsken snaaket wurd.

Drawiidisk Spriaken

A wichtagst spriaken diar san Telugu, Tamil, Kannada an Malayalam.

Aal a spriakenBewerke

  1. Nuurddrawiidisk, 3 spriaken, 4,3 Mio. spreegern
    1. Brahui
      1. Brahui (Bra'uidi) (2,2 Mio.)
    2. Kurukh-Malto
      1. Kurukh (Oraon, Kurka, Dhangar) (2,1 Mio.)
      2. Malto (Kumarbhag Paharia) (20.000)
  2. Madeldrawiidsik, 6 spriaken, 240.000 spreegern
    1. Parji-Gadaba
      1. Parji (100.000)
      2. Ollari (10.000)
      3. Konekor Gadaba (10.000)
    2. Kolami-Naiki
      1. Kolami (115.000)
        1. Naikri (2.000)
      2. Naiki (Chanda)
  3. Süüddrawiidisk
    1. Eegentelk Süüddrawiidisk (Süüd I), 11 spriaken, 140 Mio. spreegern
      1. Tulu-Koraga
        1. Tulu (Tallu) (2 Mio.)
        2. Koraga (15.000) (D Korra, Mudu)
      2. Tamil-Kannada
        1. Kannada-Badaga
          1. Kannada (Kanareesisk, 40 Mio.; S2 45 Mio.)
          2. Badaga (250.000)
      3. Toda-Kota
        1. Toda (600)
        2. Kota (2.000)
      4. Tamil-Kodagu
      5. Kodagu-Korumba
        1. Kodava (Kodagu, Coorgi) (120.000)
        2. Kurumba (200.000)
      6. Irula
        1. Irula (200.000)
      7. Tamil-Malayalam
        1. Tamil (66 Mio., S2 75 Mio.)
        2. Malayalam (33 Mio.)
    2. Süüdmadeldrawiidisk (Süüd II), 7 spriaken, 78 Mio. spreegern
      1. Gondi-Konda-Kui
        1. Gondi
          1. Gondi (2,6 Mio.)
      2. Konda-Kui
        1. Manda-Kui
        2. Manda-Pengo
          1. Manda (4.000)
          2. Pengo (350.000)
        3. Kui-Kuwi
          1. Kui (Kandh) (700.000)
          2. Kuwi (Khond) (300.000)
      3. Konda
        1. Konda (Konda-Dora) (15.000)
      4. Telugu
        1. Telugu (74 Mio.)

SkraftBewerke

 
Ferkiarskilt (Kannada/Ingelsk) uun Bengaluru

Faan a drawiidisk spriaken haa man a sjauer gratsten en skraft, an arke en aanj. Jo kem aaltumaal faan't Braahmii Skraft uf.

LiteratuurBewerke

  • Ernst Kausen: Die Sprachfamilien der Welt. Dial 1: Europa und Asien. Buske, Hamborag 2013, ISBN 978-3-87548-655-1. (Kirew 13)

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Drawiidisk Spriaken – Saamlang faan bilen of filmer