Hoodütjwool eeben maage
Didiar artiikel ment det grate uun a füsiik. Luke uk bi krääft (muardüüdag).
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk grate
Nööm Krääft
Formeltiaken
Gratin- an
Ianhaidensüsteem
Ianhaid Dimenjuun
SI-süsteem N  = kg·m·s−2 M·L·T−2

Krääft as en grate uun a füsiik an spelet en grat rol uun a mechaanik. Hat koon at faard faan dingen feranere of ferfurme. Troch krääft woort werk den an det energii faan dingen feranert. Enkelt slacher faan krääft haa en aanjen nööm: krääft faan't rofin, krääft faan't gewicht an sentrifugaalkrääft.

Isaac Newton foonj uun't 17. juarhunert ütj, dat at krääft di grünj as, wan det faard faan dingen ham feranert. An do foonj hi ütj, dat at tu arke krääft en jinkrääft jaft ("actio = reactio").

Krääft meedBewerke

 
Krääft könst dü meed mä en stialfeeder:  .

Wan krääft at faard faan en ding fernanert, do koon det krääft auer di wai an det tidj bereegent wurd. Efter Newton sin ööder gesets täält för en mase   an en konstant faardferanerang   det reegel:

 

Det woort uk bi det bestemang faan't ianhaid Newton düütelk:

 

Krääft an werkBewerke

Hü krääft an werk tuuphinge, beskraft det "gulen reegel faan a mechaanik":

 

Diarbi as   at werk,   at krääft an   a wai. Wan det krääft sküüns tu a wai mä di winkel   uungrapt, do woort det werk   letjer efter det formel:

 

KrääftenBewerke

Uun a füsiik käänt am sjauer grünjkrääften:

A wedenskapslidj werke bi ian grat "weltformel", huar aal jodiar krääften uun föörkem.

Luke uk diarBewerke