Wal (-fesk)

(Widjerfeerd faan Wale)
Söl'ring
Wal (-fesk)
Buckelwal (Megaptera novaeanglia)

Buckelwal (Megaptera novaeanglia)

Süstemaatik
Reeg: Rechknaakendiirter (Lön) (Tetrapoda)
Klasi: Tetjidiirter (Mammalia)
Önerklasi: Hooger Tetjidiirter (Eutheria)
Aurördning: Laurasiatheria
NN: Weeterdiirter, wat fan Hingstfutdiirten me tau Taunen uuren sen (Cetartiodactyla)
Ördning: Wal (-fesk)
Wedenskapelk nööm
Cetacea
Brisson, 1762
Önerördningen

Di Walfesken (Cetacea) sen en Ördning fan di Tetjidiirten.
Hat jeft ombi 80 Aarten, wat ali iin ön't Weeter lewi.

Önerördningen

Bewerke
 
Üp des Skelt sen di Knaaken fan en Finwal āpteeknet. Bitö des Skelt staant uk en Diil fan en Wal-Skelet. Senerk di Rechknaaken sen diarbi gur tö keen.

1. Di Bartenwali (Mysteceti), wat dat Weeter filtriari en dit Plankton diarbenen āpiit.
Bi di Bartenwali sen di gurtest Diirten üp Warel me bi.

2. Di Tērwali (Odonocenti), wat Roowerdiirten sen en üđer Diirtern āpiit.

Aarten

Bewerke

Wal -fesk?

Bewerke

Dat Uurt "Walfesk" es ek gans rocht, aurdat di Wali Rechknaakendiirten fan't Lön sen, wat jam fuar't Weeter önpaset haa.
Di Wali sen rocht nai bi di Hingstfutdiirten me paarwiis Taunen (Atriodactyla). Em nēmt biiring Grupen töhop Cetartiodactyla, aurdat em ja uk langsen wat fuarhaa skel.

Leewentsplaatsen

Bewerke

Fuar't miist lewi di Wali iin ön't Saaltweeter.
Hat jeft uk forskelig Delfinaarten, wat iin ön Flüsi uuni, hur Swetweeter benen es.

Wali uur mener

Bewerke

Di Wali uur mener, aurdat di Mensken aural jaar Skit iin ön't Weeter smit, di Wali iin ön Naten fan di Feskeri kum en duar gung. Diartö kumt, dat gurt Fabrikskepen olterfuul fan di Wali feski.