ABS (Könststof)

Söl'ring

ABS (Acrylnitril-Butadien-Styrol-Copolymer) es en Könststof.
Hat jert tö di Thermoplasti.
Thermoplasti foraneri jam, wan ja olter wārem uur.
Duroplasti sen Könststofi, dānen jam fan di Temperatuur sa gur üs ek foraneri.

Nütingen

• Auto (Stötsküülen, Forkluađingen, Karoseriiprofiil-Diili, Röören en Önslüten iin ön di Motor, Kroomlisten of Kroomembleemi)
• Musiikinstrumenti (Floiten, Mürsteken fuar Saxofooni, Floiten en Klarineten, Silent Guitars (Gitaren, diar salev sa gur üs ek lün, Instrumenti fuar litj Jungen)
• Kökenkraam (Pot en Ponengreepen, forskeligi Greepen, Hüüsingen fan Giraaten sa üs Kofimaskiinen)

Skramelnumer

ABS falt öner Skramelnumer 7, "Üđer Könststofi"

Di Skramelnumer (Nii-Dütsk "Recyling Code") es en Numer, hureeđer Stofi sortiaret uur ken, wan em diar weđer wat Niis fan maaki wel.Ni Numern 1 bi 7 sen fuar Könststofi.
Fuar ABS jeft et niin Skramelnumer, et falt öner "7 - Üđer Könststofi"

Skelter

• 
  En VW-Teeken fan 1996. Fan hurfuul (Könst-) stofi kür dit töhopseet wiis?
• 
  Di gre Diil es fan ABS.
• 
  Di suurt Ring es fan ASA maaket.
• 
  Di Frontgril fan en VW Passat (1996) es fan ASA maaket.
• 
  Di wit Diili ön des Hakmaskiin sen fan ABS, dit "Glees" es fan Polystyrool maaket. Benen sen uk Diili fan PE en üđer Könststofi.

1996 her em di Skramelteeken jit ek.
Da waar iinfach di Könststof diar üp skrewen sa üs >ABS< of >ASA<.
Fuarn ön dit Teeken es da Fiinblek of sawat āpseet uuren, en des waar forkroomet. Fan achtern sjocht em di Klamern, hur dit me fast es.