Sylt2.png Söl'ring


Albert Einstein, 1921, Foto fan Ferdinand Schmutzer
Önerskreft Albert Einsteins

Albert Einstein (* 14. Marts 1879 ön Ulm; † 18. Aprilmuun 1955 ön Princeton (New Jersey)) wiar en Füüsiker aur Theorii of en bireeknendi Füüsiker. Hi fuan masi aur Mateerie, füüsikālsk Rüm en Tir sa üs aur di Aart en Wiis fan di Grawitatsjoon üt.
Fan des heer höm ön di Füüsik masi foranert.
Einstein es diarom üs jen fan di nöörigst Füüsikern üp Wārel bikeent.[1]

Auersicht

Sin AarberstheemenBewerke

Einsteins Hauptaarber wiar di Relatiwiteetstheorii, en diarfan waar hi aur di hiili Öört bikeent.
Ön't Jaar 1905 kām sin Āpskreft Zur Elektrodynamik bewegter Körper üt, diar deling üs en speetsieli Relatiwiteetstheorii bikeent es. 1915 dēr Einstein di Relatiwiteetstheorii fuar hiilendal üt.
Fan di Kwantenfüüsik fuan Einstein uk masi üt. Fuar sin "Fortiinsten om di bireekneti Füüsik, senerlig om di fotoelektrisk Effekt" fing hi 1922 di Nobelpris fuar Füüsiker.
Sin Bireekningen spölet - ön Forskel tö dit, wat di Liren meen - niin direkti Rul fuar dit Bechnig fan Atoombomben en Atoomkraftwerki.[2]

Einstein en di PolitikBewerke

Albert Einstein es üs Bigrep fuar en Ütfinjer en Genii bikeent. Sin Bikeenthair seet hi uk fuar sin Aarber fuar dat di Fölker meenachtler snaki en Freer meenachtler hual iin.
Albert Einstein forstön hömsalev üs Patsifist, Sotsjalist en Zionist.

StaatstöhiirighairenBewerke

Einstein heer aur sin Leewent hok Staatstöhiiringen: Aur hi diar tö Wārel kemen wiar, wair hi Würtembāriger Staatstöhiirighair en wiar diarme uk Dütsk. Twesken 1896 en 1901 wiar hi staatenluas, achterön waar hi Swaitser. 1911/12 her hi uk di Natsjonaliteet fan Uasterrik-Ungarn. Fan 1914 bit 1932 uuneti Einstein ön Berlin, diarme Preußi en diarfan uk weđer Dütsk. Eeđer dat Hitler tö Macht kām, dēr Einstein sin dütsk Pas töbeek. Hi blef da Swaitser en waar 1940 jit Amerikaaner, wat hi da uk blefen es.

Tau Saaken üp Wārel sen söner Jen:
Dit Uniwersum en di Dumhair fan di Mensken.
- Bi dit Jest weet ik dit jit ek rocht.

Albert Einstein

FutnootenBewerke

  1. Physics World Magazine, 1999 – Vergleiche: BBC-Artikel.
  2. Markus Pössel: Von E=mc² zur Atombombe auf einstein-online.info vom Max-Planck-Institut für Gravitationsphysik.