Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Emil Nolde (1929)

Emil Nolde (* 7. August 1867 üüs Hans Emil Hansen uun Nolde bi Burkal; † 13. April 1956 uun Seebel) wiar een faan dön wichtigst konstmooler faan’t Ekspresionismus. Hi as een faan dön grat akwarelisten uun’t konst faan det 20. juarhunert. Nolde as bekäänd för sin ütjdrüksstark klöörwool.

LeewentBewerke

Emil Nolde wurd hög kilomeetern tu uun a uast faan Tondern uun Nolde bi Burkal bäären. Hi wiar det fjuard faan fiiw jongen faan en büürenfamilje. San aatj wiar en nuurdfresk an kaam faan’t geegent am Naibel; hi spruch Nuurdfresk, sin mam spruch Süüdjütsk. Hi hed trii ääler breler an ian jonger saster. At taarep faan sin gebuurt uun a nuurddial faan’t Hertoochdoom Sleeswich hiart faan 1867 tu 1920 tu Preussen an diarmä tu det Tjiisk Rik. Emil Nolde beschükt tjiisk skuulen. Sin jong juaren üüb a aalern hör büürsteed wiar faan hard werk preeget an en ferlikewiis knaap leewent.

Faan 1884 tu 1888 leet hi ham üüb dringin faan a aatj üüs telger an teekner uun’t konsthunwerkskuul uun Flensborig ütjbilj. Hi hed do paart uun det restauriaring faan’t aalter faan Brüggemann. En liarufslus fing hi ei. Diarefter werket hi för hög mööbelfaabriken, oner ölern uun München, Karlsruhe an Berlin. 1892 treed hi uun’t hunwerkmuseum uun St. Gallen en steling üüs leerer för teekningen faan hunwerkelk an ornamentaalplooner uun, wat ham 1898 kaniget wurd. Uun detheer tidj liart hi Hans Fehr keenen, diarmä hi loong ferbünjen bleew. Leederhen werket hi uun en rä faan lunskapsakwarelen an teekningen faan a berigbüüren. Nolde wurd tuletst troch letj bruket teekningen faan dön sweitser berger bekäänd. Hi leet postkoorden faan detheer werk drük, wat ham en leewent üüs frei konstmooler erlaubet.

Hi ging tu München, wurd diarfaan ufsen faan’t akademii turagwiset an begand do en stuudium uun det priwaat moolskuul faan Adolf Hölzel uun Dachau, beföör hi uun a harewst 1899 mä’t konstmoolerin Emmi Walther auer Amsterdam tu Pariis raiset an ham uun det Académie Julian uunmääldet. 1900 hüürd hi en atelier uun Kopenhuuwen. 1902 befreid hi do det deensk schauspelerin Ada Vilstrup. Mä ham toog hi üüb det eilun Alsen. Do wenet jo twesken 1903 an 1916 somerdais uun en faskerhüs uun Sjellerupskov bi Guderup. Üüs atelier tiinet en burdenbuud lik bi strun.

Luke uk diarBewerke

  Commons: Emil Nolde – Saamling faan biljen of filmer