Fügelkui
 Söl'ring
|
Histoorii en Aarberswiis
BewerkeĀpbechning
BewerkeEn Enen- of Fügelkui es es Önlaag, hur Wildfügeln leewendig fungen uur.
En Kui staant üp ombi 2,5 ha Lön. Trinjum di Kui es en Weetergraav, dat diar niin üđer Lir üs di Fanger iinkum ken.
Des kumt aur en Klapbrüch iin, wat hi hoogtocht, wan hi benen es.
Hat jeft uk Fügelkuien, hur di Graav bluat diarfuar es, dat dit Weeter diarhen ken, wan't tö fuul fuar di Kiar uur (Riin, Tauweeter). Diaraur giar da bluat en iinfachi Brüch, wat ek hoogtöklapi giar.
Ön di Meren fan di Kui es en Kiar, ombi 3.000 m2 gurt. Fan des Kiar gung fjuur bit soks Fangpipen wech, dit sen Graawer, hur di Enen iinskel. Aur des Graawen giar Meeskenwiir, en bisir diarfan staan Stre-Skeremer, dat di Enen di Fanger ek se ken.
Ön't Jen fan ark Fangpip es en Kest fuar di Enen, wat fungen sen.
Ön jerer Tiren sen Düüsendi fan Enen fungen uuren, en des wiar mal wichtig fuar di Wertskep. Üp Föör en Aamrem sen Konservenfabriken wesen, wat di Diiren foraarbert.
Di Kuien kām hentö Nuurđfriislön
BewerkeDi Taacht, wat hentö Fügelkuien gair, kām fan di Nederlönen.
Diar hee em wat Hunger en wel hol di Enen tö faat haa en iit.
En Fügelkui sjocht sa üt: Ön di Meren es Weeter, en Kiar me fjuur Huken. Fan des Huken gung di "Pipen" wech, Reusen, hurbenen di Enen fungen uur.
Trinjum di Kiar sen Boomer plantet, dat et wat makelk fuar di Fügeln ütsjocht.
Üp't Weeter swum Enen ombi, wat em sa bihanelt haa, dat di ek wechflö ken.
Des skel di üđer Enen fortel, dat di man uk fain diar henkum ken.
Wat di ek sair, es, dat en Mensk nai diarbi sit en teeft, dat di jam di Hals omdrai ken.
Bi en Fügelkui sen lung Reusen, hur di niisgiirig Enen iinswum skel. Bi't Jen fan san Reusi es en Nat, hur di ek muar ütkum ken, en diar sit di Mensk en mjurkset di of.
Di Idee fan di nederlönsk Fügelfangers braacht nuurđfriisk Seefaarers me tüs, wat üp nederlönsk Skepen mefaart wiar.
Di jerst Fügelkuien uur üp Föör becht en ek fuul leeter uk ön di üđer Ailönen Söl, Pelworem en Aamrem.
Di gurt Tir fan des Fügelfang wiar fan't 16. bit hentö't 19. Jaarhönert.
Ön di Fügelkuien uur bit tö 25.000 Enen ön't Jaar fungen.
Fan di Ailönen sen forskelig Produkti fan Enen, sa üs Pasteeten, hentö Hotels ön't hiili Dütsklön en hentö Ameerika stjüürt uuren.
Fan di Lönwertskeps-Maskiinen en di Wainer fan Iinuuners en Baarilir uur dit gurtemer, en da kām ark Jaar mener Fügeln tö di Kuien.
Sa kam fuar di miist Önlaagen di Dai, hur di ek muar rocht wat iinbraacht.
Deling
BewerkeÖn Nuurđfriislön uur niin Enenfang muar bidrewen, bluat üp Föör giar't jit förter, man lung ek muar sa fuul üs jerer.
Deling uur di Fügelkuien fuar't miist ek muar diarfuar brükt, di Fügeln duartömaakin, man em ber diar nü en Rastplaats fuar jam ön.
Sa es ön des Plaatsen uk masi Möögelkhair, di diar Diiren tö biluki en wat aur jam uttöfinj.
Fügelkuien ön forskelig Plaatsen
BewerkeSöl
BewerkeFöör
BewerkeAamrem
BewerkePelworem
BewerkeLuki uk jir
Bewerke
|
Didiar artiikel as uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan. |