Sylt2.png Söl'ring


Greenlöns- of Eider-En
Ütwukseti Greenlöns En (Somateria mollissima), dit Mantji es suurt-witj, dit Wüfki es brün.

Ütwukseti Greenlöns En (Somateria mollissima), dit Mantji es suurt-witj, dit Wüfki es brün.

Süstemaatik
Klasi: Fügler (Aves)
Ördning: Enen en Gös (Anseriformes)
Familii: Enen (Anatidae)
Önerfamilii: Echti Enen (Anatinae)
Aart: Greenlöns- of Eider-En
Wedenskapelk nööm
Somateria mollissima
(Linnaeus, 1758)

Di Greenlöns- of Eideren (Somateria mollissima) es en Fügelaart en jert tö di Enen (Anatidae).

NoomenBewerke

Di Noom kumt fan dit islönsk Uurt æðr [1] en heer nönt me di Stroom Eider tö dön.

Fering-
Öömrang
Sölring Halunder Halagfresk * Mooring Wiiding-
hiirder
Karhiirder Goos-
hiirder
* Seeltersk * Frysk
eidergus
greens an
fe. hurnneeb
öö. hurnnääb
Eideren
Greenlöns En
. . * hornneeb
gräinlönjsch
. . . * . * Eider

Hur'ling di ütsjochtBewerke

 
Eidergus üp Neest me Eiderdünen.
 
Eidergus me 'Jungensguart'.
 
Spriadkoord Greenlöns En
  stunfögel   wonter-regiuunen   bräät-regiuunen

Eiderenen sen ombi 58 cm lüng en diarme en bet gurter üs Wild-Enen. Ja wecht ombi 2,2 kg. Dit Mantji uur fuar't Miis ialer, gurter en swaarer üs dit Wüfki. Di Greenlöns En swumt en dükt mal gur. Di Neeb es senerlig gurt en hoog, en fuarn diarön es en litj Huurn, hurfan di ön forskeligi Spraaken uk üs en Huurnneeb bikeent es.

LeewentBewerke

Eiderges lewi ön sköölen. Ja frit Snailen, Hopkraben en Heesen of Blöskelen. Bit tö 6 m diip ken ja dük en diarbi jen Minüt öner Weeter bliif. Di Heesen uur hiilendal dialsloongen en da iin ön di Maag ön Steken toren. Di litj Skelen uur weđer ütspüt, en bi di Strön' lii aural di blö-gre-wit Steken diarfan ombi.

Di Greenlöns En smit ön di Aprilmuun fjuur bit soks green-gre Aier en bröri 25 bit 26 Daagen. Wan ja dit Neest jens forlet, da uur di Aier me Dünen tödöpet.

Di Enen bliif 65 bit 75 Daagen bi jaar Jungfügler. Tö jaar Skül fuar di Möen slüt ja jam langsen tö Keren fan füf bit tiin Enen töhop.

DünenBewerke

Fuaral üp Islön uur Eiderdünen āpsaamlet en fuar al fuar Bertjüch brükt.

SlacherBewerke

Am onerskääst sääks onerslacher:

Ferwis efter bütjenBewerke

  Wikimedia Commons heer Skelter of Filmi aur: Greenlöns- of Eideren 
  Wikispecies heer en artiikel tö: Greenlöns- of Eideren 

FutnuutenBewerke

<references>

  1. Kluge, Etymologisches Wörterbuch, -> "Eider"