Kasachs Sosialistisk Sowjetrepubliik

Tekst üüb Fering

Det Kasachs Sosialistisk Sowjetrepubliik (kurt: Kasachs SSR, Sowjet Kasachstaan of Kasachstaan; üüb Kasachs: Қазақ Кеңестік Социалистік Республикасы / Qazaq Keŋestik Socialistik Respublikasy; üüb Rüs: Казахская Советская Социалистическая Республика Kazachskaja Sovetskaja Socialističeskaja Respublika) wiar faan 1936 tu 1991 ian faan a republiiken uun't Sowjetunioon.

Koord faan det Kasachs SSR uun't Sowjetunioon
Flag faan det Kasachs SSR faan 1953 tu 1991

Geografii

Bewerke

Iindialing faan Ferwalting

Bewerke

At republiik hed 1991 19 prowinsen:

# Prowins Hoodsteed
1 Aktjubinsk Aktjubinsk
2 Alma-Ata Alma-Ata
3 Dschambul Dschambul
4 Dscheskasgan Dscheskasgan
5 Gur'jew Gur'jew
6 Karaganda Karaganda
7 Ksyl-Orda Ksyl-Orda
8 Koktschetaw Koktschetaw
9 Kustanai Kustanai
10 Mangyschlak Schewtschenko
11 Nuurd-Kasachstaan Petropawlowsk
12 Pawlodar Pawlodar
13 Semipalatinsk Semipalatinsk
14 Taldy-Kurgan Taldy-Kurgan
15 Tschimkent Tschimkent
16 Tselinograd Tselinograd
17 Turgai Arkalyk
18 Uast-Kasachstaan Ustj-Kamenogorsk
19 Uraljsk Uraljsk

Befölkring

Bewerke

Det letst folksteeling uun't Sowjetunioon wiar uun't juar 1989. Efter a resultooten hed det Kasachisk SSR 16.536.511 lidj: 8.523.526 diarfaan wiar wüfhööd an 8.012.985 karmen, 9.465.351 lewet uun a steeden an 7.071.160 üüb't lun[1].

Histoore

Bewerke

Det wurd 16. Deetsember 1991 üüs at republiik Kasachstaan suwereen.

Politiik

Bewerke

Det regiaringspartei wiar det Komunistisk Partei faan Kasachstaan, wat en twiig faan det Komunistisk Partei faan't Sowjetunioon wiar.

Hoodmaaner

Bewerke

A hoodmaaner faan't republiik wiar a generoolsekreteeren faan det Komunistisk Partei faan Kasachstaan:

  1. Lewon Mirsojan (5. Deetsember 1936 – 3. Mei 1938)
  2. Nikolai Skwortsow (3. Mei 1938 – 14. September 1945)
  3. Schumabai Schajachmetow (14. September 1945 – 6. Marts 1954)
  4. Panteleimon Ponomarenko (6. Marts 1954 – 8. Mei 1955)
  5. Leonid Breschnjew (8. Mei 1955 – 6. Marts 1956)
  6. Iwan Jakowlew (6. Marts 1956 – 26. Deetsember 1957)
  7. Nikolai Beljajew (26. Deetsember 1957 – 19. Janewoore 1960)
  8. Dinmuchamed Kunajew (19. Janewoore 1960 – 26. Deetsember 1962)
  9. Ismail Jussupow (26. Deetsember 1962 – 7. Deetsember 1964)
  10. Dinmuchamed Kunajew (7. Deetsember 1964 – 16. Deetsember 1986)
  11. Gennadi Kolbin (16. Deetsember 1986 – 22. Jüüne 1989)
  12. Nursultan Nasarbajew (22. Jüüne 1989 – 28. August 1991)

Kwelen

Bewerke
  1. Демоскоп Weekly - Приложение. Справочник статистических показателей.. www.demoscope.ru. Ufrepen de 27. August 2020.