Komi (Republiik)

Foehr.svg Tekst üüb Fering


Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019)[1]. At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar.

Det Komi Republiik uun Ruslun
Flag faan det Komi Republiik

GeografiiBewerke

 
Dön Manpupunjor Felsen en wontrem

At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik.

LunskapBewerke

At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur.

Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uasgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an do leept iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diaroner san de Sindorskoje an de Jam.

KliimaBewerke

Somern uun't republiik kurt, man temelk warem. Wonteren san lung an kul.

Syktywkar
Kliimadiagram
JFMAMJJASOND
 
 
32
 
-13
-21
 
 
24
 
-10
-18
 
 
25
 
-1
-11
 
 
32
 
6
-3
 
 
41
 
14
3
 
 
59
 
20
9
 
 
73
 
23
12
 
 
59
 
19
9
 
 
58
 
12
4
 
 
58
 
3
-2
 
 
46
 
-4
-9
 
 
38
 
-9
-16
Temperatuur uun °C,  Rin of snä uun mm
Efter: Roshydromet, wetterkontor.de
Temperatüür, Rin of Snä uun Syktywkar, Komi
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) −12,7 −9,6 −1,4 6,3 14,0 19,9 22,9 19,0 12,0 3,1 −3,7 −8,9 Ø 5,1
Min. Temp. (°C) −20,8 −17,6 −10,5 −3,4 3,0 8,7 12,1 9,2 4,4 −1,8 −9,2 −15,7 Ø −3,5
Rin of snä (mm) 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38 Σ 545
Stünjen sanskiin (h/d) 0,6 2,3 4,0 6,2 8,2 9,3 9,0 6,5 3,4 1,6 0,7 0,3 Ø 4,4
Rindaar (d) 10 7 7 8 8 10 10 10 11 13 12 12 Σ 118
Focht uun a loft (%) 83 83 77 69 63 67 73 79 84 86 87 85 Ø 78
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
−12,7
−20,8
−9,6
−17,6
−1,4
−10,5
6,3
−3,4
14,0
3,0
19,9
8,7
22,9
12,1
19,0
9,2
12,0
4,4
3,1
−1,8
−3,7
−9,2
−8,9
−15,7
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
N
i
e
d
e
r
s
c
h
l
a
g
32
24
25
32
41
59
73
59
58
58
46
38
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det


SteedenBewerke

Koord faan Komi

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

# Steed Lidj (2010)[2]
1 Syktywkar 235.006
2 Uchta 99.591
3 Workuta 70.548
4 Petschora 43.105
5 Usinsk 40.827
6 Inta 32.080
7 Sosnogorsk 27.757
8 Jemwa 14.570
9 Wuktyl 12.356
10 Worgaschor 12.044

Iindialing faan FerwaltingBewerke

Distrikten:

BefölkringBewerke

Efter det 2010 folksteeling uun Rüslun 65,1% faan a lidj uun't republiik san Rüsen an 23,7% san Komi.

Luke uk diarBewerke

KwelenBewerke

  1. Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de
  2. Russia: Komi Republic, citypopulation.de