Tekst üüb Fering


Det Komi Republiik (üüb Rüs: Респу́блика Ко́ми Respúblika Kómi, üüb Komi: Коми Республика Komi Respublika) as en autonoom republiik faan Ruslun. Det hee 830.235 lidj (2019)[1]. At hoodsteed faan’t republiik as Syktywkar.

Det Komi Republiik uun Ruslun
Flag faan det Komi Republiik

Geografii

Bewerke
 
Dön Manpupunjor Felsen en wontrem

At republiik leit uun de bütjerst nuurduast faan Euroopa. De Arktisk Kreis leit uun a nuurd faan't republiik.

Lunskap

Bewerke

At lunskap as för't miast plaat, man uun a uast lei dön Uraal Berger. Uun a berger lei dön Manpupunjor-felsen, wat sööwen felspiiler ütj glamerskiifer san. At republiik hee föl uurwalten, wat sant 1995 UNESCO-Wäältnatüürarew san. Muar üüs 70% faan't republiik as walt an amanbi 15% as muur.

Dön wichtigst struumer san a Petschora an uk de Wytschegda, wat en bistruum faan de Nuurdelk Dwina as. De Petschora hee sin hood nai bi't uastgrens faan't republiik an leept iin uun a waast an nuurd, troch det Archangelsk Prowins iin uun det Petschora Sia. De Wytschega hee sin hood uun a uast faan't republiik, nai bi de Petschora, an leept do iin uun a waast iin uun det Archangelsk Prowins. At jaft uk föl sian, diarmad san de Sindorskoje an de Jam.

Kliima

Bewerke

A somern uun't republiik san kurt, man temelk warem. Wontern san lung an kul.

Syktywkar
Kliimadiagram
JFMAMJJASOND
 
 
32
 
-13
-21
 
 
24
 
-10
-18
 
 
25
 
-1
-11
 
 
32
 
6
-3
 
 
41
 
14
3
 
 
59
 
20
9
 
 
73
 
23
12
 
 
59
 
19
9
 
 
58
 
12
4
 
 
58
 
3
-2
 
 
46
 
-4
-9
 
 
38
 
-9
-16
Tempratuur uun °C,  Rin of snä uun mm
Efter: Roshydromet, wetterkontor.de
Temperatüür, Rin of Snä uun Syktywkar, Komi
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
Max. Temp. (°C) −12,7 −9,6 −1,4 6,3 14,0 19,9 22,9 19,0 12,0 3,1 −3,7 −8,9 Ø 5,1
Min. Temp. (°C) −20,8 −17,6 −10,5 −3,4 3,0 8,7 12,1 9,2 4,4 −1,8 −9,2 −15,7 Ø −3,5
Rin of snä (mm) 32 24 25 32 41 59 73 59 58 58 46 38 Σ 545
Stünjen sanskiin (h/d) 0,6 2,3 4,0 6,2 8,2 9,3 9,0 6,5 3,4 1,6 0,7 0,3 Ø 4,4
Rindaar (d) 10 7 7 8 8 10 10 10 11 13 12 12 Σ 118
Focht uun a loft (%) 83 83 77 69 63 67 73 79 84 86 87 85 Ø 78
T
e
m
p
e
r
a
t
u
r
−12,7
−20,8
−9,6
−17,6
−1,4
−10,5
6,3
−3,4
14,0
3,0
19,9
8,7
22,9
12,1
19,0
9,2
12,0
4,4
3,1
−1,8
−3,7
−9,2
−8,9
−15,7
Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det
R
i
n
.
.
o
f
.
.
s
n
ä
32
24
25
32
41
59
73
59
58
58
46
38
  Jan Feb Mar Apr Mei Jün Jül Aug Sep Okt Nof Det


Steeden

Bewerke
Koord faan Komi

Dön tjiin gratst steeden uun't republiik san:

# Steed üüb Rüs üüb Komi Lidj (2021)[2]
1 Syktywkar Сыктывкар Сыктывкар 243.926
2 Uchta Ухта Уква 92.479
3 Workuta Воркута Вӧркута 52.292
4 Petschora Печора Печӧра 37.556
5 Usinsk Усинск Ускар 37.198
6 Sosnogorsk Сосногорск Сӧснагорт 25.795
7 Inta Инта Инта 23.701
8 Jemwa Емва Емва 12.378
9 Wuktyl Вуктыл Вуктыл 9671
10 Mikun Микунь Микунь 9400

Iindialing faan Ferwalting

Bewerke

Distrikten:

Befölkring

Bewerke
 
Komis.

Efter det folksteeling faan 2010 uun Rüslun san 65,1% faan a lidj uun't republiik Rüsen, an 23,7% san Komi.

Luke uk diar

Bewerke

Kwelen

Bewerke
  1. Russia: Northwestern Federal District, citypopulation.de
  2. Russia: Komi Republic, citypopulation.de