Foehr.svg Tekst üüb Fering


Napoleon Bonaparte (1812)

Napoleon Bonaparte, üüs Keiser Napoleon I., (üüb Fraansöösk: Napoléon Bonaparte of Napoléon Ier; * 15. August 1769 uun Ajaccio üüb Korsika üüs Napoleone Buonaparte; † 5. Mei 1821 uun Longwood House üüb St. Helena uun Süüdatlantik) wiar en fraansöösken generaal, rewolutschoneer, diktaatoor an keiser.

LewentBewerke

Napoleon wurd üüs Napoleone Buonaparte uun Ajaccio üüb’t eilun Korsika bäären. At eilun wiar kurt föör’t gebuurt tu Frankrik ferkeeft wurden. Hi wiar de naist dring faan Carlo Buonaparte an Letizia Ramolino, diar 13 letjen hed. Bluat aacht faan’s auerlewet a jongensjuaren. At familje hiart tu korsisk letjaadel an wiar sant det ääder 16. juarhunert üüb’t eilun. A ruter lei uun det italjeens Toskana. Napoleon san ualaatj wiar de korsisk poliitiker Giuseppe Maria Buonaparte; san aatj wiar a sekreteer faan Pascal Paoli, diar en korsisk rewolutschoneer an welerstantsstridjer, an hed mä’n för’t ufhengighaid faan Korsika streden. Uun a began kaam a stridj tu brud, man wurd a rebelen uun a Slacht faan Pontenuovo (8.-9. Mei 1769) tutool slaanjen, an Paoli ging iin uun’t eksiil tu Ingelun.

A klaagen auer det ferleesen freihaid an’t oofer hed en bedüüden influs üüb Napoleon sin jongensjuaren, an Paoli bleew ap tu dön 1790 juar sin idool an föörbilj. Napoleon san aatj hed üüs studiaret jurist wel nooch uun en korsisk ferfaading mäwerket, boog ham man 1769 gau föör det fraansöösk boowerreegiment. Hi werket faan detdiar tidj üüs adwokaat an rachter an uk üüs winbüür an büür üüb sin güüder. Sin uunjinkemin broocht tu’n at gonst fan dön nei fraansöösk heren iin. Uun’t juar 1771 wurd Carlo asesoor uun uun Ajaccio. Uk wiar er weelet aadelsfertreeter uun det korsisk standesparlament an uun Pariis.