Foehr.svg Tekst üüb Fering


Ocke Nerong wurd a 28. August 1852 uun Wraksem bäären. San aatj, de farwer uun Ööwnem an Wraksem wiar, leet ham skuulmääster wurd. So kaam hi efter Aalkersem. Diar hee hi ham üüs kroonist en nööm maaget.

Ocke Nerong stöögelt uun ale "Inselarchive", an feraal uk uun a sarken an a pastorate. Diar lai dön ual sarkenbuken, aaremliisten an nöömerräen faan sarkenstjüür. Diaruun foon hi det, wat för sin werkin faan bedüüding wiar, an uun det werk hed hi fermaak.

Det buk "Die Insel Föhr" as wel at bedüüdenst an at bekäändst faan ham. Leedherhen kaam det letjer Buk "Föhr einst und jetzt" ütj, wat för a Baadelidj an a Feringen uun a freem toocht wiar.

Dör sin baantje üüs skuulmääster kaam hi föl mä prästern tup an auer hi det üüs kroonist miast mä sarken tu dun hed hed, skreew hi det buk "Die Kirchhöfe Föhrs". En buk "Das Dorf Wrixum" skreew hi. Diar wiar hi bäären en grat wurden, an det taarep lai ham nai. Ocke Nerong bleew ai ei üüs skuulmääster uun Aalkersem. Hi toog efter Dollerup uun Angeln. Diar hee hi sin letst buk "Die Chronik der Familie Flor" skrewen. Uun en ual buk hed hi fünjen, dat hi an al a Flors faan Oomrem an Feer faan de präster Martin Flor ufstamet. Hi stoorew 1909 uun Flensborig, an hi as üüb Bualigsem sarkhoof begreewen.

Ütj "Mamenspriik"