[Automaatisk auerdraanj]
- 103 -
Nü licket at, üs wann 't Förswünjên.
Nü hä „Blank Hans" at Skapp well grünjén,
A Wagen spel, spring, daansi, wältri ;
Jo spütji, sprütji, tiarwi, pältri.
A Lidj fant 't Skapp san wass un Nuad,
Of gor san 's nü all alltmal duad.
Dach widjert wi am 't Skebbslidj surregt,
Hä 't Skeppki noch at Weder furregt.
Del fan a Kumm un 't Däl wiar 't kimmen
Wilj Wagen ha 't un Iarem nimmen.
Diaram küdd wi fan 't Skapp nant se;
A Wagen wiar so huuch, so gre.
A Sian kemm, a Sian gorrli;
A Wagen kemm, a Wagen borrli.
Nü ratt at Skapp diar waller seker
Huuch üb an Wag, an blanken Äker;
Prummandeg gungt at ap an del,
All hü a Wedern 't uck amspel.
Hü as 't dach möggelk, dat ei teppki
Störtsian det letj maatjis Skeppki?
Dat ei ,,Blank Hans" at Skebbslidj iingen,
Mad noch so huuch, so widj sin Lingen ?
Me deg Sialidj hä 'r 't hirr tu dunn;
Jo san so lacht ei am tu funn.
Sock ömrengen, sock ferreng Sialidj
Jo san bikänd üs düchteg Sialidj.
Wär 't klar of Mist, wär 't Sturm of luwen,
Jo bring at Skapp tu seker Iîuwen.
„Blank Hans", hirr gungt at lick jinn lick;
Üs Sialidj hiar tüss un din Rick.
