Seite:Hansen Nahrung 1896.djvu/36

Detdiar sidj as efterluket wurden.
— 14 —

Di dejrrem Oomken Fredden Man ön Wẹsterlön'
skel sa tẹngerwat dö kjen; mun' hit ek wed'er
hiil maaki küd', wan wüt höm jens hen braagt.
    P. Hee! – en lii dejr da uk Jil' üt fuar, –
man Jil' üt! man Jil' üt! Heidirlei! Faad'er heed'
muar! – Manik wel juu muar! Mejrren est
Pid'ersdei, da tẹnk i uk wel ark wed'er en Saags-
ling Kuk tö haaen, alk üs forleeden Jaar? Ja i
skel Kuk fo. Hi smet di Stekken fandt Fat
heneed'er höör, en seid'; Koopi dejr nü Pid'ers-
dei-Kuk fuar.
    Gon'nel grept dejl eed'er höör Biin, seid':
Dit es deilk fan Di dön, sa est. en geid' fuurdt.

__________

    2. Pid'er Madtsen alliining.

Mun'k höör uk wat hạrd aur Biin raaket, jü
bigent sa tö hinkin? Hees' nü en siir Biin fingen
en ik skul' Meister brük; da wejrk jit slimmer beet.
Di Lidden ja dö ek fuul fuar en Debbeldt-Skelling,
dit haa ik aur trii Jaar tö weeten fingen, – jaa
wank jit tẹnk om di aagt Mark fif Skelling, dejr
sa weg maast, en dit man fuar en Jerrem-Breek;
da kjenk sa wii uud', datk ek weet, hurk hen skel.
– Aa ik sen uk wat olti ạplaapen. Wank mi
rogt bitẹnk, da küd'k dag jit jer slegdter üs beedter
Wüf raaked hed. Hat wil' eelendig fuar mi ütse,
skuldk me jen fan min Neibers bütti: Di Miisten