[Test]
9
waaret. Ja soong en daanzet aaft ön jaar Hüüsing, en
bi Muunskiin üp jaar Hooger of Hüüsing ; man ja aadbert litjet, wiar falsk, en stjalt al hur ja wat faa küd,
sagaar Jungen en deilk Wüfhaud. Diarom maast de
Friisen diar nei bi de Hiid uunet, altid waaken Oogen
haa, en üppasse, dat jaar Wüffen en Faamnen ek stää-
len of jaar Jungen ek forweghselt waad fan de Öndersa näämt em danen, diar önđer de Öörd
De Enkelten, diar ön de Bosön de Hooger uunet.
ker en eedert ön de Hüüsing jam aphöld, waad Pükken näämt ; en Liigning bi Nuuduast Brääderep jit eeđer
jam jit Pükdääl.
Ja wiar üdders alte maal Heiden,
küd hexe en forwandelt jam aaft ön Müs en Podden
eersken
-
eeder de uald Fortellings. Ja hed en aparte Spraak,
man hat skintj, üs wan ja edert fuul fan de Söldring
of Friisisk Spraak önnoom; em käänt jit hok Sprööken en Riimen fan jaaren, diar de Söldring Jungen nü
brük bi jaar Spöllen.
De Ebberst fan de Önđereersken jit Fin, hi uunet
ön de Reisehoog med üp de hoog Hiid twesken de trii
Nuudtäärper ; man danen wiar de Tid jit ek, bluat hok
Hüüsing, diar nü Brääderep staant. Hat jit, diar wiar
jens en Wunterem trii jung Lid fan Fastlönd aur dit
Js kjemmen, diar Jes, Dorret en Jasper jit, ja hed
Brääderep bigendt tö beghen. Man sommen meen, dat
dit jens wessen wiar eeder en Pest, diar üp Söld fuul
Mensken en al de Nuudböör olter jen Man weghraffet
hed.
Lik fuul hat es dagh jens ön ualding Tid
wessen.
