Snöfelstiiner
 Söl'ring
|
Di Snöfelstiiner sen en Projekt fan di Könstler Gunter Demnig, wat ön't Jaar 1992 bigent waar. Iin ön Waien uur litj Skeltern üt Meesing forlair, hur wat aur di Mensken üpskrewen (iinslain) uur. Diarme skel di Taachten om di Mensken en wat jam pasiaret es waaken hölen uur. Hat giar om di Mensken, dānen ön di Natsjonaalsotsjalismus meshanelt, forsleepen (deportiaret) en uk ombraacht uuren sen. Som haa jam uk salev ombraacht, aurdat ja ek muar lewi maat, wan ja aural me di GeStaPo reekni maast.
Di "Stiiner" sen kwadraatisk en haa rundi Huken. Ön en Tiarling (9,6 x 9,6 x 10,0cm) fan Stintjiklüv uur dit Meesingskelt klüvt, en dit uur da me di Hamer iin ön di Wai slain.
Fuar't Miist uur di Stiiner diar montiaret, hur di Mensken üs Leest eeđer jaar aiin Wel lewet haa. Ja kum üp salev Niwoo me dit Plaaster, Leemkiis of di Asfalt iinleten, em snöflet diar ek aur.
Ön di Maimuun fan 2018 jaav dit ombi 69.000 Stiiner. Des lii ek bluat ön Dütsklön, ja sen uk ön 23 üđer Lönen fan Euroopa tö finj.[1]
Di Snöfelstiiner sen di gurtest deetsentraali Teenkstair üp Wārel.[2]
Di Mark Stolpersteine heer sent 2006 Sküül bi dit Dütsk Patent-en Markenamt üp di Noom fan Gunter Demnig[3], sent 2003 uk fuar dit hiili Euroopa.[4]
Di Wai tö di "Snöfelstiiner"
Bewerke
Tö di 50. Joorensdai fan di Deportatsjoon fan 1000 Sinti en Roma, diar fan Köln iin ön dit Messelaager fan Köln ging (6. Mai 1990) heer Demnig me en Skreftspöörgiraat di Waien eeđerteeknet, hur di Sinti en Roma langs maast.
Di Nastjonaalsotsjalisten haa dit üs en Proof maaket, hur em di Juuden deportiari kür.
Ön di 16. Dezember 1992, dim 50. Joorensdai fan di Biskkir (fan Heinrich Himmler) dat di "Zigeuner" deportiaret uur skul (Uk "Auschwitz-Biskiir")lair di Könstler en Stiin iin ön dit Plaaster, hur di Biskiir ön āpskrewen staant. On dit Meesingskelt stuunt di Bigening fan di Biskiir, iin ön di Stiin es en Hol, hur di hiili Biskiir stuunt.
Hat git uk diarom, dat tö des Tir som Rooma üt Jugoslaawien wechlöpen wiar (Diar wuar Krich), dānen hol ön Düsklön bliiv wil.
Di Stiin fuar dit Reerhüs ön Köln waar 2010 fan Vandaalen ütbreeken en wechnaamen. Di 21. Marts 2013 lair Gunter Demnig en nii Snöfelstiin diar hen.
Spöör fan Fārev
BewerkeDi Spöör fan Fārev Mai 1940 - 1.000 Roma und Sinti waar 1993 ön 22 ütsaacht Stairen ön Köln iin ön Meessing iinbetoniaret en fan di Stat Köln öner Sküül stair.[5]
Gunter Demnig wil dit nü ütbech üp ali Keren., hur di Nāzis achterön wiar, en dit waar dit Projekt "Snöfelstiiner". Üs Jest wiar dit bluat en Taachtenspöl fuar dit Werk Größenwahn – Kunstprojekte für Europa meent, aurdat di Könstler taacht, dat fuar Euroopa soks Miljoonen snöfelstiiner nöörig wiar. Di Pröst fan di Antonitergimiindi ön Köln ber Demnig man diarom, tömendst som ütsaacht Stiiner tö seet, dat dit üs en Teeken aarberi kür. Sa waar 1994 230 Snöfelstiiner iin ön di Antonitersērk ön Köln ütstelt. Di Am 4. Januwaari fan 1995 forlair Demnig tö Proov som Stiiner ön Köln. Ön di Mai fan 1996 der hi wat tö di Ütsteling Künstler forschen nach Auschwitz, diar di NGBK ön Berlin-Kreuzberg ütrocht her. Diarbi lair hi uk ön Berlin (Orānienstraat)Stiiner, en sa üs uk ön Köln der hi niin Biskiir tö dit Amt fan di Stat. Di jest Stiiner me Forloof fan di Stat waar ön di 19. Juuli fan 1997 ön Sankt Georgen bi Salzborig forlair. Diartö waar Demnig fan Andreas Maislinger nööriget, diar en "Gedenkdienst" önskööwen her. Friedrich Amerhauser wiar di jest Büürfööger, diar Gunter Demnig Forloof der, sin Snöfelstiiner iintöbech. Ön't Jaar 2000 waar me Forloof jit muar Stiiner ön Köln forlair. Dit es da ütwukset, en diarfan waar di "gurtest deetsentraali Teenkstair üp Wārel".
Intentsjoon
BewerkeDemnigs Intentsjoon es fuaral, dat di "NS-Opfern", dānen iin ön di Konzentratioonslaagern tö Numern degradiaret waar, jaar Noomen töbeek t. Dat em höm büch skel, om dit tö lees,sjocht di Könstler üs en Büchen fuar di Mensk diarachter.
Demnig kritisiaret dit Konsept fan tsentraali Teenkstairen, aurdat diar eeđer sin Meening ek inoch eeđer luket uur. Demnig wel di Noomen diarhen töbeek fo, hur di Mensken lewet haa.
Hat giar ek om Snöflin", dit giar diarom, dat dit Hart en dit Oog "snöfli".[6]
Bitaaling
BewerkeEm ken en Snöfelstiin fuar 120€ koopi, en diarfuar uur di uk forliar.
Wan di Könstler me di Toch diarhen aak skel hur di Stiin iinbecht uur, da skel em dit wes uk jit bitaali.
Di Könstler heer uk olerhun Prisen en Help fuar sin Werk fingen.
Snöfelstiiner uur fan Hun maaket
Bewerke
Snöfelstiiner uur bluat fan Hun maaket, aurdat di Könstler diarme uk wat töögen di "Duarmaakimaskiinen" seet wel. Di jest Jaaren heer hi di Snöfelstiiner salev maaket. Sent 2005 maaket dit uk di Stiinhauer Michael Friedrichs-Friedlaender, diar 50 Euro fuar en stiin fair. Bit tö di Juuni fan 2018 heer hin iin ön sin Werkstair me tau Meaarberers aur 60.000 Snöfelstiinern maaket.[7][8] Sent 2006 uur di Snöfelstiiner iin ön en Werkstair bi di Könstlerhof ön Berlin-Buch maaket.[9][10]
Iinbechning
Bewerke
List fan Lönen me Snöfelstiinern
BewerkeList eeđer di Tir fan di jest Stiiner
- Dütsklön (sent 1992)
- Uasterrik (seit 1997)
- Neđerlönen en Ungarn (sent 2007)
- Poolen en Tschechien (sent 2008)
- Belgien en Ukraine (sent 2009)
- Itaalien (sent 2010)
- Norweegen (sent 2011)
- Slowakei en Sloweenien (sent 2012)
- Frankrik, Kroātien, Luxemborig, Russlön und Swaits (sent 2013)
- Rumeenien (sent 2014)
- Greekenlön en Spānien (sent 2015)
- Wit-Rruslön (jit niin Forloof)
- Litauen (August 2016)
- Letlön (sent 2017)
- Finnlön (sent Juuni 2018)
- Republik Moldau (seit Juli 2018)
Deenemark
BewerkeÖn Deenemark kür bit deling niin Snöfelstiin lair uur, aurdat di Deenen ek bi di Gisetsi töögen di Juuden memaaki wil.
Di Deenen haa uk Mensken naa Sweeden braacht, üs di Dütsken kām en dānen ombring wil. Dit skel ombi 8.000 Mensken wesen wiis, dānen di Nāzis ek faat fing.
Snöfeldrumpeln
Bewerke
Snöfeldrumpeln sen fuar't Miist fuar Keren, wan dit ek bluat jen of tau Liren wiar. Sa en Snöfeldrumpel es 100 x 10cm gurt.
Ön Stralsund liit iin ön di Baanhof ön Snöfeldrumpel fuar di 1.160 Mensken, diar kraank iin ön jaar Haur wiar en diarom 1939 bi Aktsjoon T4 "euthanasiaret", dit jit, me Motooren-Ofgas ön Wielka Piaśnica ombraacht waar.
Jit muar Snöfeldrumpeln lii ön Geislingen an der Steige (Twüngen Aarberers iin ön dit KZ Natzweile-Struthof)), ön Luxemborig fuar dānen, di bi di Shoa omkemen sen, ön Glinde bi Hamborig fuar di Mensken, dānen iin ön dit diari Aarberslaager omkemen sen.
Hat jeft jit fuul muaren.
Literatuur
Bewerke- Petra T. Fritsche: Stolpersteine – Das Gedächtnis einer Straße. wvb, Berlin 2014, ISBN 978-3-86573-808-0 (Zugl.: Berlin, Freie Univ., Diss., 2013).
- Joachim Rönneper (Hrsg.): Vor meiner Haustür. „Stolpersteine“ von Gunter Demnig. Ein Begleitbuch. Arachne-Verlag, Gelsenkirchen 2010, ISBN 978-3-932005-40-4.
- NS-Dokumentationszentrum der Stadt Köln (Hrsg.): Stolpersteine. Gunter Demnig und sein Projekt. Emons, Köln 2007, ISBN 978-3-89705-546-9.
- Ulrike Schrader: Die „Stolpersteine“ oder Von der Leichtigkeit des Gedenkens. In: Geschichte im Westen. Zeitschrift für Landes- und Zeitgeschichte. 21, 2006, ISSN 0930-3286, S. 173–181.
- Hans Hesse: Stolpersteine. Idee, Künstler, Geschichte, Wirkung, Klartext-Verlag, Essen, 2017
Luki uk jir
Bewerke
Commons: Snöfelstiiner – Saamling fan Skelter en Videos
Wiktionary: Snöfelstiiner (Dütsk)
- Snöfelstiiner ön Sleeswig-Holstiin
- Gunter Demnigs Webseite zum Stolperstein-Projekt
- Gunter Demnig berichtet über seinen Werdegang und die Entstehung des Projektes Stolpersteine
- SWR2: akustische Stolpersteine incl. Links zur App und interaktiver Karte (BW und RLP)
- OpenStreetMap-Karte mit Stolpersteinen
- Stolpersteine – Steine des Anstoßes, Beitrag von Deutschlandradio Kultur vom 17. August 2015
- 20 Jahre Stolpersteine: Ein wegweisendes Projekt – Am 3. Mai 1996 verlegte Gunter Demnig in Kreuzberg die offiziell ersten Stolpersteine. Tatsächlich ist das Konzept noch älter. Eine Spurensuche – von Hanas Hesse, TAZ 3. Mai 2016
- Stolpersteine en Allemagne, Gunter Demnig (frz.) -->
Futnooten
Bewerke- ↑ Jens Höhner: Mahnmale im Pflaster: „Stolpersteine“ erinnern in Waldbröl an jüdische Familien. In: Kölnische Rundschau. (rundschau-online.de [abgerufen am 29. Mei 2018]).
- ↑ Andreas Nefzger: Der Spurenleger. Uun: FAZ.net. 7. Febrewoore 2014, ufrepen de 16. Deetsember 2014.
- ↑ DPMA: Markeneintrag Stolpersteine, 8. November 2006
- ↑ DPMA: Markeneintrag Stolpersteine, 18. April 2013
- ↑ NS-Dokumentationszentrum der Stadt Köln (Hrs.): Stolpersteine. Gunter Demnig und sein Projekt. Emons, Köln 2007, ISBN 978-3-89705-546-9
- ↑ Geschichte auf arte: Mit Kopf und Herz stolpern / Stolpersteine gegen das Vergessen. Archiwiaret faan det originool di 12. Mei 2009. Ufrepen di 17. August 2018.
- ↑ Michael Friedrichs-Friedländer aus Berlin: Stolperstein-Macher: „Ich drücke oft ein paar Tränen weg“, Der Tagesspiegel, 7. Juni 2018
- ↑ Thorsten Schmitz: Ausgebucht. Süddeutsche Zeitung, 23. April 2014, S. 3.
- ↑ Susanne Gannott: Der Stolperstein-Hersteller: Verbunden mit den Schicksalen. Uun: taz.de. 30. September 2011, ufrepen de 16. Deetsember 2014.
- ↑ Steffi Bey: Emotionen auf der Messingplatte
|
Didiar artiikel as di 1. September 2018 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 73 faan. |