Uunet Rocht
 Söl'ring
|
Uunet Rocht es Rocht, wat ek āpskrewen es. Hat uur önnemen, wan et lung sa wesen es (Praktitsiaret Ööwing, latiinsk "consuetudo") en wan dit tö di algimiini Meening aur di Nöörighair paset (Latiinsk opinio necessitatis of opinio iuris).
Wan en uunet Rocht tö en bistemet Plaats jert, sa üs tö en Gimiindi, uur dit "Observanz" nēmt.
Bigrep
BewerkeUunet Rocht uur iin ön masi Rochtsördningen üs ain Rocht önnemen.
Dat "kanonisk Rocht" es di ualest Rochtsördning. Bi des jeft et trii Aarten fan uunet Rocht:
- Wat tö't Gisets paset (secundum legem)
- Wat ek tö't Gisets paset (contra legem)
- Wat twesken di "Hööler" ön ark Rochtsördning paset (praeter legem)
Senerk Wichtighair heer dat uunet Rocht bi dat Rocht fan di Fulker.
Uk ön Dütsklön es't möögelk, dat em wat aur uunet Rochtsrailen döörfo ken. Diar snaket em fan "Iinfachrocht".[1]
Uunet Rocht kumt ek fan en Bisjuk bi't Girocht. Hat "wukset" fan lung Ööwing (longa consuetudo).
Sa gur üs arkenjen skel dit rocht finj, sa üs dit es. Wan dit ek sa es, da waant di Rochtsmeening(opinio iuris).
Sa kumt uunet Rocht ek fan Gisetse, en hat ken uk wiis, dat et diartöögen ön giar.
Wan di "opinio iuris" waant, da es dit bluat en Uunethair, wat ek fuar Rocht döörgung mut
(Uunethairen ken niin Rocht maaki).
Wan en Rochter fent, dat di "opinio iuris" ek waant, en wan niin Gisets forleengt, dat aur di Rochtslaag wat āpskrewen wiis skel, da es dat uunet Rocht sa gur üs en Gisets.[2]
Forwiisen
Bewerke"Uunet Rocht" kumt fuar iin ön Pider Lüng
Einzelnachweise
Bewerke- ↑ (BVerfGE 22, 114 [121]; 28, 21 [28f.]; 34, 293 [303f.]; 57, 121 [134f.]; 61, 149 [203f.]; Stern Staarecht Bd. I, S. 109f.; ders. Bd. II, S. 579f.; Larenz: Methodenlehre der Rechtswissenschaft, 6. Aufl., S. 433; Hopfauf, in: Schmidt-Bleibtreu/Hofmann/Hopfauf, Kommentar zum GG, 12. Aufl., 2011, Einleitung Rn. 102
- ↑ Hopfauf, in: Schmidt-Bleibtreu/Hofmann/Hopfauf, Kommentar zum GG, 12. Aufl., 2011, Einleitung Rn. 102
|
Wiis sa gur en biluki uk üüs Biskiir aur Rochtsthemen! |