Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang



Antarktikaa

Laag faan Antarktikaa üüb en weltkoord.

Grate 14.000.000 km²
Iinwenertaal amanbi 1.000 (ei stüdag)
Lunen 8 (teritorien)
Tidjsoonen nianen

Antarktikaa as en weltdial uun a Antarktis. Diarbi as Antarktis det weltregiuun süüdermuar faan 66° 33′ süüdelk breetje trinj am a süüdpuul. Hat leit jinauer faan't Arktis, det leit nuurdermuar faan 66° 33′ nuurdelk breetje. Trinjam Antarktikaa leit at Antarktisk Sia.

Politisk iindialangBewerke

 
Politisk iindialang:
  • Nei-Sialun
  • Austraalien
  • Frankrik
  • Norweegen
  • Ferianagt Könangrik
  • Chiile
  • Argentiinien
  •  
    Koord faan a Antarktis mä di weltdial Antarktikaa.
     
    Antarktikaa as en betj grater üs Euroopa.
    Flag
    dialwiis ei amtelk
    Laag Stoot Regiuun
    nööm uun't aanj spriak
    Grate
        Argentiinien  Argentiinien Argentiinsk teritoorium
    Antártida Argentina
    965.597 km² (1.231.064 km² mä swääm-is)
        Austraalien  Austraalien Austraalisk teritoorium
    Australian Antarctic Territory
    5.896.500 km²
        Chiile  Chiile Chileensk teritoorium
    Antártica Chilena
    1.205.000 km²
        Frankrik  Frankrik Adelielun Terre Adélie
    hiart tu a "Fransöösk Süüd- an Antarktisregiuunen"
    432.000 km²
        Nei-Sialun  Nei-Sialun Ross teritoorium
    Ross Dependency
    450.000 km² (750.310 km² mä swääm-is)
        Norweegen  Norweegen Könangin-Maud-Lun
    Dronning Maud Land
    Peter-I.-Eilun Peter I Øy
    2.500.000 km²[1]

    156 km²
        Ferianagt Könangrik  Ferianagt Könangrik Britisk teritoorium
    British Antarctic Territory
    1.709.400 km² (mä swääm-is)

    Luke uk diarBewerke

      Commonskategorii: Antarktikaa – Saamlang faan bilen of filmer
      Wikimedia-Atlas: Antarktikaa – Geograafisk an histoorisk koorden

    FutnuutenBewerke

    1. efter Fischer Weltalmanach 1998, türn 75, ISBN 3-596-19098-3. Det süüdgrens as faan Norweegen nimer fäästlaanj wurden, diaram koon det grate uk ei akeroot fäästlaanj wurd.