Öömrang spriak

Didiar artiikel ment at öömrang spriak. Luke uk bi: Öömrang

Öömrang as det nuurdfresk spriakwiis faan't eilun Oomram (2b). Hat liket fering faan't naibereilun Fer (2a) auer a miaten. Öömrang woort faan amanbi 600 minsken üüb't lun snaaket, diartu kem noch aal högen, diar huarööders wene. Daalang snaake a Öömrangen uk huuchsjiisk, det wiar bit uun a 1930er juaren noch ööders. Daalang komert a Öömrang Ferian ham diaram, at öömrang spriak an kultüür tu pleegin.

Skriiwwiis

At Öömrang woort daalang efter a 'Alkersumer Protokolle' faan 1971 skrewen. Ööders üs uun't huuchsjiisk wurd so üs uun't ingelsk bluas nöömer an a began faan en sats grat skrewen. Kurt tuuner skraft am mä ään wokool an lung tuuner mä tau. Dobelt konsonanten üs uun't huuchsjiisk jaft at ei.

Tuuner

Wokoolen

Uun betuunet steeden jaft at:

kurt: a, e, i, o, ö, u, ü
lung: aa, ää, ee, ii, oo, öö, uu, üü
tautuuner: ia, ua, ai, ei, eu, ui, au
triituuner: uai üs uun 'spuai' of iaw üs uun 'liaw'

Uun ünbetuunet steeden jaft at:

e (klangt efter a), so üs uun 'hinget'
ew (klangt efter o), so üs uan 'hualew'

Konsonanten

b, ch, d, dj, f, g, h, j, k, l, m, n, ng, nj, p, r, s, sj, t, tj, w

ch efter en laachten wokool üs uun 'gichel' as wok
ch efter en jonken wokool üs uun 'slach' as hard
dj üs uun 'widj' as fersmolt
nj üs uun 'waanj' as fersmolt so üs uun't fransöösk, spoonsk of italjeensk
sj üs uun 'sjauer' klangt daalang üs huuchsjiisk 'sch', iar wiar det woker
tj uun a ütjgung, so üs uun 'witj' liket 'dj', as oober wat harder
tj uun a iingung, so üs uun 'tjuarel' klangt üs huuchsjiisk 'tsch'
lj üs uun 'ljocht' woort daalang miast üs en ianfach 'l' ütjspreegen
r woort daalang miast üs huuchsjiisk 'r' ütjspreegen, enkelten riiw det oober uk so üs uun't italjeensk
r föör en 'k' of 't' üs uun 'harke' of 'hart' klangt efter en hard 'ch'
s as uun a iingung faan en wurd skarep, ööders koon't skarep of uk wok wees
b, d an g san uun a ütjgung faan en wurd - ööders üs uun't huuchsjiisk - wok
bh üs uun hööb(h)e as daalang ütjsleden
dh üs uun ood(h)er as daalang ütjsleden
gh üs uun heg(h)en as daalang ütjsleden
w üs uun 'leew' klangt uun a ütjgung efter en 'o'

Gramatik

Artikel

ünbestemt: en
tau slacher a-artikel: a maan, at wüf, kurtfurem uun't hood
tau slacher d-artikel: di maan, det wüf, woort miast tu henwisin brükt: di maan, wat diar lääpt
efter henwisangen fäält di artikel uk ans wech: bi strun, uun hüüs

Persöönelk Pronoomen

tau slacher: subjekt- an objektslach

ik ('k) - mi
dü (-) - di
hi ('er) - ham ('en) (transitiif an refleksiif)
jü - hör (as miast ütjsleden)
hat ('t) - ham of hör (transitiif an refleksiif)
wi ('f) - üüs
wat (= wi tau) - onk (= üüs tau) (Dual, ütjsleden)
jam ('m) - jam
jat (= jam tau) - jonk (= jam tau) (Dual, ütjsleden)
jo ('s) - jo

Posesiifpronoomen

maskuliin - feminiin -- plural (substantiwiaret)

man - min -- min (minen)
dan - din -- din (dinen)
san - sin -- sin (sinen)
hör - hör -- hör (hören)
üüs -- üüs (üüsen)
jau -- jau (jauen)
hör -- hör (hören)

Henwisin Pronoomen

diheer, detheer, joheer, koon uk ütjenööder taanj wurd: di ... heer,
jüheer an dönheer san miast ütjsleden

Ünbestemet Pronoomen

ham of am - ään (refleksiif), sjiisk: man - sich
hoker - ham (refleksiif), sjiisk: jemand - sich
hög (högen) - jo (refleksiif), sjiisk: einige (Einige) - sich

Adjektiiwen

kem miast uun a grünjfurem föör, mä ian ütjnoom: tesken en an en maanelk hoodwurd woort en -en bihinget: grat - en graten maan

Wurdenrikdum

Di seenkstian mä hög fees faan't stak: "Dü min tüs, min Öömrang Lun" stäänt bi't 'Öömrang Hüs'.

Bispalen för ferbinjangen tu ööder spriaken:

ingelsk: wednesday - wäärnsdai
germaans: heute - daalang
sjiisk: Gräte - bian
däänsk: dreng - dring
plaatsjiisk: baaben - boowen
holuns: kop - kop

Wurden saner ferbinjangen tu ööder spriaken:

stirme
aran

Neimuudis wurden wurd miast ütj at huuchsjiisk auernimen - of nei ferbünjen

auto
fernseen
motoorwel

Literatüür

Nils Århammar: Die Amringer Sprache. Die Amringer Literatur uun: Margot an Nico Hansen: Amrum – Geschichte und Gestalt einer Insel, Hansen & Hansen, Itzehoe 1964
Ommo Wilts: Wurdenbuk för Feer an Oomram, Quedens, Noorsaarep, 1986
Reinhard Jannen: Deutsch-friesische Wörterliste deutsch-öömrang, Manuskript, 1991-1992
Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen III Amrum, Matthiesen, Hüsem 1995
Nordfriesische Wörterbuchstelle: Fering-Öömrang Wurdenbuk, Wachholtz, Neumünster 2002
Ommo Wilts: Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch, 468 S., Quedens, Oomram, 2011
Ommo Wilts: Wörterbuch Deutsch-Amrumer Friesisch, 400 S., Quedens, Oomram, 2020
Volkert F. Faltings, Reinhard Jannen: Nei Fering-Öömrang Wurdenbuk. 1056 s., ISBN 978-3-96717-138-9. Husum Druck. Hüsem 2023.

Ferwisang efter bütjen

Fering-Öömrang bidracher üüb Tjabelstünj
Forum för spriaken trinjam a Nuurdsia, Öömrang-sidj