Didiar artiikel ment at öömrang spriak. Luke uk bi: Öömrang
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Nordfriisk Koord.png

Öömrang as det nuurdfresk spriakwiis faan't eilun Oomram (2b). Hat liket fering faan't naibereilun Fer (2a) auer a miaten. Öömrang woort faan amanbi 600 minsken üüb't lun snaaket, diartu kem noch aal högen, diar huarööders wene. Daalang snaake a Öömrangen uk huuchsjiisk, det wiar bit uun a 1930er juaren noch ööders. Daalang komert a Öömrang Ferian ham diaram, at öömrang spriak an kultüür tu pleegin.

Auersicht

SkriiwwiisBewerke

At Öömrang woort daalang efter a 'Alkersumer Protokolle' faan 1971 skrewen. Ööders üs uun't huuchsjiisk wurd so üs uun't ingelsk bluas nöömer an a began faan en sats grat skrewen. Kurt tuuner skraft am mä ään wokool an lung tuuner mä tau. Dobelt konsonanten üs uun't huuchsjiisk jaft at ei.

TuunerBewerke

WokoolenBewerke

Uun betuunet steeden jaft at:

  • kurt: a, e, i, o, ö, u, ü
  • lung: aa, ää, ee, ii, oo, öö, uu, üü
  • tautuuner: ia, ua, ai, ei, eu, ui, au
  • triituuner: uai üs uun 'spuai' of iaw üs uun 'liaw'

Uun ünbetuunet steeden jaft at:

  • e (klangt efter a), so üs uun 'hinget'
  • ew (klangt efter o), so üs uan 'hualew'

KonsonantenBewerke

  • b, ch, d, dj, f, g, h, j, k, l, m, n, ng, nj, p, r, s, sj, t, tj, w
  • ch efter en laachten wokool üs uun 'gichel' as wok
  • ch efter en jonken wokool üs uun 'slach' as hard
  • dj üs uun 'widj' as fersmolt
  • nj üs uun 'waanj' as fersmolt so üs uun't fransöösk, spoonsk of italjeensk
  • sj üs uun 'sjauer' klangt daalang üs huuchsjiisk 'sch', iar wiar det woker
  • tj uun a ütjgung, so üs uun 'witj' liket 'dj', as oober wat harder
  • tj uun a iingung, so üs uun 'tjuarel' klangt üs huuchsjiisk 'tsch'
  • lj üs uun 'ljocht' woort daalang miast üs en ianfach 'l' ütjspreegen
  • r woort daalang miast üs huuchsjiisk 'r' ütjspreegen, enkelten riiw det oober uk so üs uun't italjeensk
  • r föör en 'k' of 't' üs uun 'harke' of 'hart' klangt efter en hard 'ch'
  • s as uun a iingung faan en wurd skarep, ööders koon't skarep of uk wok wees
  • b, d an g san uun a ütjgung faan en wurd - ööders üs uun't huuchsjiisk - wok
  • w üs uun 'leew' klangt uun a ütjgung efter en 'o'

GramatikBewerke

ArtikelBewerke

  • ünbestemt: en
  • tau slacher a-artikel: a maan, at wüf, kurtfurem uun't hood
  • tau slacher d-artikel: di maan, det wüf, woort miast tu henwisin brükt: di maan, wat diar lääpt
  • efter henwisangen fäält di artikel uk ans wech: bi strun, uun hüüs

Persöönelk PronoomenBewerke

tau slacher: subjekt- an objektslach

  • ik ('k) - mi
  • (-) - di
  • hi ('er) - ham (transitiif an refleksiif)
  • - hör (as miast ütjsleden)
  • hat ('t) - ham of hör (transitiif an refleksiif)
  • wi ('f) - üüs
  • jam ('m) - jam
  • jo ('s) - jo

PosesiifpronoomenBewerke

maskuliin - feminiin -- plural (substantiwiaret)

  • man - min -- min (minen)
  • dan - din -- din (dinen)
  • san - sin -- sin (sinen)
  • hör - hör -- hör (hören)
  • üüs -- üüs (üüsen)
  • jau -- jau (jauen)
  • hör -- hör (hören)

Henwisin PronoomenBewerke

  • diheer, detheer, joheer, koon uk ütjenööder taanj wurd: di ... heer,
  • jüheer an dönheer san miast ütjsleden

Ünbestemet PronoomenBewerke

  • ham of am - ään (refleksiif), sjiisk: man - sich
  • hoker - ham (refleksiif), sjiisk: jemand - sich
  • hög (högen) - jo (refleksiif), sjiisk: einige (Einige) - sich

AdjektiiwenBewerke

kem miast uun a grünjfurem föör, mä ian ütjnoom: tesken en an en maanelk hoodwurd woort en -en bihinget: grat - en graten maan

WurdenrikdumBewerke

 
Di seenkstian mä hög fees faan't stak: "Dü min tüs, min Öömrang Lun" stäänt bi't 'Öömrang Hüs'.

Bispalen för ferbinjangen tu ööder spriaken:

  • ingelsk: wednesday - wäärnsdai
  • germaans: heute - daalang
  • sjiisk: Gräte - bian
  • däänsk: dreng - dring
  • plaatsjiisk: baaben - boowen
  • holuns: kop - kop

Wurden saner ferbinjangen tu ööder spriaken:

  • stirme
  • aran

Neimuudis wurden wurd miast ütj at huuchsjiisk auernimen - of nei ferbünjen

  • auto
  • fernseen
  • motoorwel

LiteratüürBewerke

  • Nils Århammar: Die Amringer Sprache. Die Amringer Literatur uun: Margot an Nico Hansen: Amrum – Geschichte und Gestalt einer Insel, Hansen & Hansen, Itzehoe 1964
  • Ommo Wilts: Wurdenbuk för Feer an Oomram, Quedens, Noorsaarep, 1986
  • Reinhard Jannen: Deutsch-friesische Wörterliste deutsch-öömrang, Manuskript, 1991-1992
  • Ommo Wilts: Friesische Formenlehre in Tabellen III Amrum, Matthiesen, Hüsem 1995
  • Nordfriesische Wörterbuchstelle: Fering-Öömrang Wurdenbuk, Wachholtz, Neumünster 2002
  • Nordfriesische Wörterbuchstelle: Wörterbuch Deutsch-Föhrer Friesisch, 468 S., Quedens, Oomram, 2011

Ferwisang efter bütjenBewerke