Täkst aw mooringer frasch
Arizona
Arizonas delstatsflag
(Arizonas foone)
Arizonas delstatssegl
(Arizonas säägel)
Uukelnoome: Grand Canyon State
Oufkorting: AZ
Koord foon di USA ma Arizona önjjeewen
Hoodstää

Phoenix

Grutste stää

Phoenix

Guvernöör

Janet Napolitano

Gebiit

  - totool
  - lönj
  - wååder
  - önjdiilj wååder

Nr. 6

295.254 km²
294.312 km²
942 km²
0,3 %

Beföljking

  - totool

Nr. 16

6.338.755 (2007)

Beföljkingstachthäid

  - totool


21,4 inb./km²

Tuträäs önj e union

  - nr.
  - dootem


48
14. biikenmoune (februar) 1912

Tidssoone Mountain: UTC -7
Briidjgrood 31°20'N bit 37°N
Laingdegrood 109°3'W bit 114°50'W
Briidj

Laingde
Topografii
  - huuchste punkt
  - madelhuuchte
  - läichste punkt

500 km

645 km
 
3.851 meeter
1.250 meeter
21 meeter

Arizona [ˌæɹɪˈzoʊnə] as sunt 1912 en diiljstoot foon da Feriind Stoote. E diiljstoot läit önj't söödweesten foon't lönj. Önj't norden läit Utah, önj't ååsten New Mexico, önj't sööden Meksiko, önj't söödweesten California än önj't nordweesten Nevada. Dåt heet 7.278.717 manschne (2019)[1]. E hoodstää foon e stoot as Phoenix.

Geografii

Bewerke

Arizona as di seekstgrutste diiljstoot önj da Feriinde Stoote.

Stääse

Bewerke

Da tiin grutst stääse önj e diiljstoot san:

# Stääse Manschne (2019)[2] Koord
1 Phoenix 1.680.992
2 Tucson 548.073
3 Mesa 518.012
4 Chandler 261.165
5 Scottsdale 258.069
6 Gilbert 254.114
7 Glendale 252.381
8 Tempe 195.805
9 Peoria 175.961
10 Surprise 141.664

Indiiling foon Ferwalting

Bewerke

Arizona heet 15 counties:

# County Manschne (2019)[3] Koord
1 Apache County 71.887  
2 Cochise County 125.922
3 Coconino County 143.476
4 Gila County 54.018
5 Graham County 38.837
6 Greenlee County 9498
7 La Paz County 21.108
8 Maricopa County 4.485.414
9 Mohave County 212.181
10 Navajo County 110.924
11 Pima County 1.047.279
12 Pinal County 462.789
13 Santa Cruz County 46.498
14 Yavapai County 235.099
15 Yuma County 213.787

Histoori

Bewerke
 
Dåt 1863 apdiiling foon dåt New-Mexico-Teritoorium

For 1848 wus't lönj foon Arizona foon nü diilj foon Meksiko. 1850 wörd dåt New-Mexico-Teritoorium üt di Arizona foon nü, et weestdiilj foon New Mexico än et sööddiilj foon Nevada biled. 1853 wörd ma di Gadsden-Kuup foon Meksiko for 10 milioon US-Dollar wörd iinj wider gebiit foon 77.700 km² önj't sööden faan di Gila Struum diilj foon't teritoorium. Arizona wörd 24. Biikenmoune 1863 san äin teritoorium. Et teritoorium wörd 14. Biikenmoune 1912 ån stoot önj da Feriind Stoote.

Kwäle

Bewerke
  1. USA: States, citypopulation.de
  2. USA: Arizona, citypopulation.de
  3. USA: Administrative Division, citypopulation.de
34.286666666667-111.65694444444