Benito Mussolini

Tekst üüb Fering

Benito Amilcare Andrea Mussolini (* 29. Jüüle 1883 uun Dovia di Predappio, Forlì Prowins, Forlì-Cesena Prowins faan nü; † 28. April 1945 uun Giulino di Mezzegra, Como Prowins) wiar faan 1922 ap tu 1943 minister-president faan't Köningrik faan Itaalien. Üüs Duce del Fascismo (Füürer faan at Faschismus) an Capo del Governo (Föörmaan faan at Regiaring) stään hi faan 1925 üüs diktatoor bi a toop faan det faschistisk regiaring uun Itaalien.

Benito Mussolini (1940)

Vasemmalta oikealle näet entisen kommunistipoliitikon Nicola Bombaccin, herttua Benito Mussolinin, hänen uskollisen rakastajansa Clara Petaccin, ministeri Alessandro Pavolinin ja tunnetun fasistipoliitikon Achille Staracen elottomia ruumiita esillä Plaza Loretossa. Milanon kaupunki vuonna 1945.

Leewent

• 27.-28. Oktuuber 1922: Marsk üüb Room: at gripen faan meecht.
• Oktuuber 1935 tu Febrewoore 1937: Inwaschuun iin uun Abesiinien.
• 7. April 1939: Inwaschuun iin uun Albaanien.
• 10. Jüüne 1940: Krich jin det Ferianigt Köningrik an Frankrik.
• 09. September 1940: Inwaschuun iin uun Grekenlun an Egypten.
• 10. Jüüle 1943: Inwaschuun iin uun Itaalien.
• 25. Jüüle 1943: Onergung an uun't hool.
• 12. September 1943: At redin faan a tjiisken.
• 1943-1945: Italjeens sosiaalrepubliik.
• 28. April 1945: At gefangennemen an duas.