1945
Juar
1945 |
◄ | 19. juarhunert | ◄ 20. juarhunert ► | 21. juarhunert | ► ◄ ◄ | ◄ | 1940 | 1941 | 1942 | 1943 | 1944 | ◄ 1945 ► | 1946 | 1947 | 1948 | 1949 | 1950 | ► | ► ► |
Kalendern | ||||||||||||||||||||||
|
(fe.) 1945 wiar det fiiw-an-fiartigst juar faan det 20. juarhunert. At juar begand mä’n Mundai uun de Gregoriaans kalender. Uun detheer juar kaam de Naist Wäältkrich tu aanj.
(mo.) 1945 wus dåt fiiwänfäärtist iir foon dåt 20. iirhunert. Et iir begand ma’n Moundi önj di Gregoriåånsch Kaläner. Önj dåtheer iir köm di Tweed Wråålkrich tu iinje.
Bejewenhaiden – Forfåle – Fuarfalen
Bewerke- 17. Janewoore: Det Ruad Armee naam Warschau.
- 06.-13. April: A Slacht am Wien.
- 12. April: Harry S. Truman wurd president faan dön Ferianigt Stooten, efter Franklin Roosevelt san duas.
- 16. April-02. Mei: A Slacht am Berlin.
- 03. Mei: Det britisk armee naam Hamborig.
- 04. Mei: At kapitulatsion faan a tjiisk armee uun a Neederlunen, a nuurdwaast faan Tjiisklun an Denemark.
- 06. Mei: Otto Hoevermann wurd boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins.
- 08. Mei: At kapitulatsion faan't Wehrmacht.
- 06. Jüüle: Frank Forde wurd premier-minister faan Austraalien, efter John Curtin san duas.
- 13. Jüüle: Ben Chifley wurd premier-minister faan Austraalien
- 26. Jüüle: Clement Attlee wurd premierminister faan det Ferianigt Köningrik.
- 06. August: De US-ameerikoons bomber Enola Gay smeed auer det jaapaans steed Hiroshima at atoombom Little Boy uf.
- 09. August: De US-ameerikoons bomber Bock's Car smeed auer det jaapaans steed Nagasaki at atoombom Fat Man uf.
- 15. August: At kapitulatsion faan Jaapaan.
- 22. September: Radio Hamburg wurd Nordwestdeutscher Rundfunk.
- 15. Nofember: Theodor Steltzer wurd de letst boowerpresident faan det Sleeswich-Holstian Prowins.
Bäären – Bēren
Bewerke- 31. Janewoore: Karen Heide Ebert, spriakwedenskapswüf († 2016)
- 06. Febrewoore: Bob Marley, musiiker († 1981)
ünbekäänd dootem
- Albert Panten, nuurđfriisk Skuulmaister en Histooriker.
Störwen – Stürwen
BewerkeApril
Bewerke- 12. April: Franklin Delano Roosevelt, 32. president faan dön Ferianigt Stooten (* 1882)
- 21. April: Erich Friedrichs, halunder welerstantsstridjer (* 1890)
- 28. April: Benito Mussolini, diktaatoor faan Itaaljen (* 1883)
- 30. April: Adolf Hitler, Diktaator fan't Dütsk Rik (* 1889)
Jüüne
Bewerke- 20. Jüüle: Paul Valéry, fransöösk dachter (* 1871)