Amrum.pngTekst üüb Öömrang


En brööktaal betiakent en uundial faan en taal. Oner en bröökstreg stäänt di dialer faan det taal, an auer en bröökstreg stäänt det uuntaal, di tääler faan a uundialen.

Trii sjuarden faan en tort san en bröökdial
Brööktaal mä sjiisk betiaknangen

SlacherBewerke

  • Algemian bröök: Tääler an dialer san hial taalen, t.b.
 
  • Echt bröök: Di bröök as letjer üs ian; di tääler as letjer üs di dialer, t.b.
 
  • Ünecht bröök: Di bröök as grater üs ian, di tääler as grater üs di dialer, t.b.
 
  • Misket bröök: En ünechten bröök koon üs misket bröök skrewen wurd, t.b.
  =  
  • Stambröök: Bröök mä di tääler 1, t.b.
  ,  ,  

Arke bröök koon üs desimaalbröök skrewen wurd, t.b.

  =   ;   =  

Aal a brööktaalen tuup san det mengde faan a ratjunaal taalen.

ReegenreegelnBewerke

At tuuptäälen faan brööktaalen as mögelk, wan jo disalew dialer haa:

 

Wan jo ei disalew dialer haa, skel a brööktaalen iarst ütjwidjet wurd:

 

At uftjien gongt üüb disalew oort an wiis:

 

At moolnemen as temelk ianfach:

 

Bit dialen skal mä di kiarwäärs moolnimen wurd:

 

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Ratjunaal taalen – Saamlang faan bilen of filmer