Hoodütjwool eeben maage
Didiar artiikel ment a sunhuuger. Luke uk bi Dün
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Dün bi a Uastsia.
Dün bi a Nuurdsia.
Det waanerdün Rubjerg Knude bi a Nuurdsia räänt auer en ialtürn wech.
Banendün bi a Ialew.

En dün as en huug ütj sun, diar faan a winj tuupstöwen wurden as.

Auersicht

FöörkemenBewerke

Am dat en dün waaks koon, brükt hat sun an knaaphaid faan plaanten. Diaram kem jo fööraal uun drüg regiuunen föör, man uk diar, huar a plaanten ei so gau waaks kön üs diar nei sun tu komt.

Düner bi a Nuurd- an UastsiaBewerke

  • En primeerdün stäänt tesken weederskaant an dünemkaant an as so gud üs goorei bewoksen.
  • En dün, wat knaap mä halem bewoksen an ei stabiil as, het witjdün.
  • En stabiil dün, wat starker bewoksen as, het grädün.
  • Wan diar muar plaanten tu kem an am di sun knaap noch sä koon, sait am diar bründün tu.

BanendünerBewerke

  • Kem ütj a istidj, stun uun't banlun an san bewoksen.
  • Kem uk föör, huar't mä a büürerei üüb skraalen grünj uun Nuurdsjiisklun auerdrewen wurden as. (Luke uk bi: Hias.)

Slacher faan dünerBewerke

  • Sakeldün of uk Barchan: Komt föör uun drüg kliima, sjocht ütj üs en sakel an sticht uun luv flaak uun an fäält uun lee stark uf. Jo sakelaanjer waanre gauer üs di maden.
  • Paroobeldün: Komt föör uun hualewdrüg kliima, sjocht uk ütj üs en sakel, man jo sakelaanjer waanre ei so gau üs a maden, auer jo al en betj bewoksen san.
  • Swäärsdün: Komt föör, huar föl sun uunleewert woort an a winj fööraal ään wai weit, as lung an smääl an wääkst swäärs tu a winj.
  • Loongsdün: Komt föör, huar ei so föl sun uunleewert woort an a winj konstant as, as uk lung an smääl an koon 100 m huuch wurd.
  • Draadün: Komt uun a Sahara föör, as grat an stabiil. Draas san banendüner.
  • Krüsdün of uk Stäärdün: Komt föör, huar föl sun uunleewert woort an a winj auer't juar wakselt.

Ferwisang efter bütjenBewerke

  Wikimedia Commons hää bilen of filmer tu: Düner