Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Funktjuunskurwen faan en funktjuun (blä) an en tangent bi enkelt ponkter faan det funktjuun (ruad).

At diferentiaaalreegnang as en wichtagen dial faan't analysis an sodenang faan a matematiik. Hat as nai mä't integraalreegnang.

At diferentiaalreegnang wal besteme, hü stark en funktjuunskurw uunsticht of uffäält. Diarför woort ütjreegent, hü stark en tangent bi en wasen ponkt faan det funktjuun uunsticht. Dididar stiigfaktor woort ufleitang näämd.

GrenswäärsBewerke

Am det stiigen faan det tangent bi en wasen ponkt tu bestemin, wurd leewen letjer triihuken bereegent, bit ütj det sekant en tangent an ütj di diferensenkwotient en diferentiaalkwotient wurden as. Di diferentiaalkwotient as di grenswäärs (limes, ufkört: lim) faan a diferensenkwotieneten för liitjeletj diferensen   -> 0.

 

BispalBewerke

Faan det funktjuun

 

koon am det geraadenfunktjuun ufleite:

 

För ünlik slacher faan funktjuunen jaft at ünlik ufleitangsreegeln.

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Diferentiaalreegnang – Saamlang faan bilen of filmer

  Wikibooks: Diferentiaalreegnang (sjiisk)