Hoodütjwool eeben maage
Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Füsikaalisk grate
Nööm Elektrisk späänang
Formeltiaken
Gratin- an
Ianhaidensüsteem
Ianhaid Dimenjuun
SI-süsteem V M·L2·I−1·T−3
CGS-süsteem StatV M½·L½·T−1

At elektrisk späänang as en grate uun a füsiik. Det dää uun, hüföl elektrisk werk (= energii) nuadag as, am en elektrisk lääs faan en elektron of ion uun en elektrisk fial tu skebin.

Det Formeltiaken U komt faan latiinsk urgere (trak of pui). Uun't SI-süsteem woort at späänang uun't ianhaid Volt (V) efter Alessandro Volta beskrewen.

Auersicht

Huar det faan komtBewerke

Späänang entstäänt uun a natüür troch rofin, so üs bi en laid, huar onerskiaselk loft bienööder rofet. Uun a technik woort späänang miast troch induktjuun häärsteld. Bi en baterii entstäänt späänang troch en cheemisk reaktsjuun.

NatBewerke

För a hüshual woort uun föl lunen en späänang faan 220 V paroot steld, uun ööder lunen oober 110 V. Grater maskiinen brük 380 V. Wan maskiinen uun a gang san, suragt det späänang för struum.

BestemangenBewerke

Det späänang woort bereegent ütj det elektrisk werk (= energii)   (uun Joule of Wattsekunden of Newtonmeeter) an det elektrisk lääs (Q) (uun Coulomb).

Ütj

  an  

woort

 

  = elektrisk lääs;   = krääft;   = elektrisk fialmäächt;   = wai;   = werk faan't skebin

Späänang an struumBewerke

Hüföl struum   bi en was späänang   lääpt, hinget faan di wederstant   (uun Ohm) faan di struumfeerer (of det maskiin) uf.

 

Späänang an efektBewerke

Di elektrisk efekt   (uun Watt) bereegent ham ütj at elektrisk werk   per tidj  :

 

Auer di struum   ham efter elektrisk lääs   an tidj   bereegent, komt at tu

 

Luke uk diarBewerke

Ferwisang efter bütjenBewerke