Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Sir Francis Beaufort
üüb en bil faan Steven Pearce

Sir Francis Beaufort, ütjspreegen [boˈfort], (* 7. Mei 1774 uun Navan, County Meath, uun Irlun; † 17. Detsember 1857 uun Hove, Sussex, Ingelun) wiar hüdrograaf faan a ingelsk admiraliteet. Diar wiar hi tustendag för a best siakoorden faan jü tidj. Leederhen wurd det bekäänd Beaufort-tabel efter ham näämd.

Auersicht

Histoore faan't Beaufort-tabelBewerke

Det Beaufort-tabel as goorei faan Francis Beaufort apsteld wurden. Det stamt woorskiinelk faan Alexander Dalrymple, di hüdrograaf faan a "East India Company". An Dalrymple hää det faan a winjmalern ufluket.

Sin leewent loong hää Beaufort daibuken auer't weder skrewen. An 1806 skrääw hi diar iin, dat hi faan do uf uun det määcht faan a winj efter en tabel mä 13 straaler beskriiw wul. Det begand mä "luuwen" an hääl ap mä "sturem". 1807 hää hi det tabel widjer ferbeedert, an Beaufort skrääw ap, hün saiel en folskap bi hün winjmäächt dreeg küd. Bi 5 Beaufort kön noch aler saiels stunen bliiw, faan 6 uf uun skal do ian efter't ööder bürgen wurd.

1829 wurd Beaufort hüdrograaf faan a ingelsk admiraliteet, an faan 1838 wurd sin tabel amtelk iinfeerd. Det hed tu jü tidj oober noch nään nööm, an iarst 1906 hää a ingelsk wedersiinst Met Office det tabel tu't iarst tooch üs "Beaufort scale" betiakent.

Beaufort-tabel[1][2][3]Bewerke

Beaufort numer Beskriiwang Faard faan a winj Hööchde faan a waagen Skak üüb sia Skak üüb lun Bil faan't sia
0 Luuwen < 1 kilomeeter per stünj (km/h) 0 meetern (m) Stal sia. Riak sticht lik amhuuch.  
< 1 miil per stünj (mph)
< 1 knoot (kn) 0 ingelsk fut (ft)
< 0.3 meetern per sekund (m/s)
1 Flau 1.1–5.5 km/h 0–0.2 m Weeder krüüselt. Riak sticht ei muar lik amhuuch, an dü könst kään, hü a winj weit.  
1–3 mph
1–2 kn 0–1 ft
0.3–1.5 m/s
2 Flau briis 5.6–11 km/h 0.2–0.5 m Kurt waagen mä glääsag krüün. Bleeden rasle, winj as üüb a hidj tu marken.  
4–7 mph
3–6 kn 1–2 ft
1.6–3.4 m/s
3 Letj briis 12–19 km/h 0.5–1 m Lunger waagen, mä enkelt witj krüünen. San twiigen reer jo, letj flagen wei ütj.  
8–12 mph
7–10 kn 2–3.5 ft
3.4–5.4 m/s
4 Gud briis 20–28 km/h 1–2 m Laben sia, lung waagen mä witj krüünen. Twiigen reer jo, a sun stoft, papiir weit wech.  
13–17 mph
11–15 kn 3.5–6 ft
5.5–7.9 m/s
5 Frisk briis 29–38 km/h 2–3 m Laben sia, lung waagen, aueraal witj krüünen, enkelt sküm. Letj buumer reer jo, a winj rüüset.  
18–24 mph
16–20 kn 6–9 ft
8.0–10.7 m/s
6 Stark winj 39–49 km/h 3–4 m Rüch sia, aueraal sküm. Stark twiigen reer jo, a winj brüüset, uffaaltanen kap am.  
25–30 mph
21–26 kn 9–13 ft
10.8–13.8 m/s
7 Stif winj 50–61 km/h 4–5.5 m Rüch sia, sküm weit ütj uun strimler. Buumer reer jo, jin a winj luupen woort beswiarelk.  
31–38 mph
27–33 kn 13–19 ft
13.9–17.1 m/s
8 Hard winj 62–74 km/h 5.5–7.5 m Huuch sia, sküm weit aueraal ütj uun strimler, weeder sprütjet ambi. Stark buumer reer jo, twiigen breeg uf, jin a winj luupen knaap noch mögelk.  
39–46 mph
34–40 kn 18–25 ft
17.2–20.7 m/s
9 Sturem 75–88 km/h 7–10 m Huuch sia, a waagen breeg auer, sküm weit mä a winj wech, sprütjin weeder behanert at sicht. Stark twiigen breeg uf, enkelt saagpoonen faal deel.  
47–54 mph
41–47 kn 23–32 ft
20.8–24.4 m/s
10 Swaar sturem 89–102 km/h 9–12.5 m Huuch sia, waagen breeg aueraal, weeder as witj faan sküm. Enkelt buumer breeg am, skaaser bi hüsang.  
55–63 mph
48–55 kn 29–41 ft
24.5–28.4 m/s
11 Böös sturem 103–117 km/h 11.5–16 m Swaar sia, weeder weit lik tu sidj, loft woort ünsichtag. Buumer breeg am, a winj brolet, saagpoonen wei deel, autos wurd amsmeden.  
64–72 mph
56–63 kn 37–52 ft
28.5–32.6 m/s
12 Orkaan ≥ 118 km/h ≥ 14 m Swaar sia, sia an loft san witj faan sküm an weeder. Swaar sturemskaaser aueraal, raidsaagen riiw eeben, wönangrütjen baarst.  
≥ 73 mph
≥ 64 kn ≥ 46 ft
≥ 32.7 m/s

Ferwis efter bütjenBewerke

  Commonskategorii: at Beaufort tabel – Saamlang faan bilen of filmer

FutnuutenBewerke

  1. Det Beaufort-tabel wiar di bidrach faan't Nuurdfresk Wikipedia tu't "Tams Jörgensen prisapgoow 2011" faan't Nordfriisk Instituut.
  2. Beracht auer di wäädstridj faan't NFI
  3. Beracht auer di wäädstridj uun't Nordfriesland Tageblatt
  Didiar artiikel as di 1. September 2011 uun det list faan gud artiikler, diar det leesen luane apnimen wurden. Uun uugenblak jaft at diar 67 faan.