Hoodütjwool eeben maage
Sylt2.png Söl'ring


Söl'

Kairem (Dütsk: Keitum) es uk dit "green Hart fan Söl" nēmt. Dit Terp es ful fan litj Straaten en ön Kairem jeft dit masi Boomer en rocht fuul ual Hüüsinger.
Ön Kairem es di Wanel fan "Kuhdorf zum Kurort" rocht hart gingen. Dit leest Relikt fan dös Wandel es di "Verkehrsberuhigung" wesen, wat me di nii Straat kemen es, wat ön di Süđersiir ön Kairem forbigiar. Nü snaki hok Sölringer fan Kairem üs en "Eingeborenenmuseum". Dit kumt uk diarfan, dat fuul Baarilir nü meent, dat di jam diar gaar ek muar binemen tört.

Kairem heer jen fan di ual Sērken üp Söl, St. Severin. Dit diar Sērk es tö di salev Tir becht uuren üs di Sērken ön Nieblum(Föör) en Pellworm.
Di Arkitekt kür tö des Tir (Ombi 1216) fan jen Bechstair tö di üđer ruar, aurdat ek fuul Weeter diartwesken wiar.

Wertskep jer en delingBewerke

Bit hentö di soowentiger JaarenBewerke

Kairem es jen fan di Tērpern, wat rocht lung fan Buererii left haa.
Bi di Baanhof fan Kairem es, sa üs uk ön Muasem, en Lādirampi becht uuren, wan di Baan tö Söl kām. Diar sen Saaken fuar di Buern en Köölen fuar di Aunen fan di Lir üp di Wainer paket en ön dit Tērp fordiilet uuren.
Bit hentö di soowentiger Jaaren fan't twuntigst Jaarhönert wiar di Straaten ek olter fol, en wan diar wat kām, wiar dit aaftinoch en Treker of en "Raiffeisen"-Wain. - Mesken uk en Rüter üp Hingst.
Bluat ön di Somer waar dit üđers, aurdat ali Gasten, wat ön di Tērpslönskepen fan Kairem, Ārichsem en Muasem en bet Freer en Fuarhaaling[1] fent, döör Kairem köör skul.
Di Sölringer her ek olterfuul Autos, en Masi fan des Lir sen me muar Aarberers töhop "tö di Bund" köört, wan ja diar jaar Aarber her.

Wanel en TaustuuningenBewerke

Di Wanel es man noch ön des Tir bigent.
Sent di Meren fan di söstiger Jaaren ön sen Kontooren iipen maaket uuren, wat di Forhüüring fan di Feerien-Uuningen birailet.
Ön di soowentiger Jaaren sen masi Lir fan't Fastlön üp di Böök kemen, üp Söl wat Ains tö bech. Di Prisen fuar Lön wiar lung ek sa hoog üs em dit deling keent. Di "Taust-Uuning" of dit "Junk-Hüüsing" wiar bēren.
Di jung Gimiindi Sylt-Ost[2] saag diarbenen fuul Aarber fuar't sölring Hunwerk, en sa waar diarbi holpen. Em hööpeti uk, di Kas me di nii Taustuuningsstjüür wat foler tö fo.
Dat et sok Maaten üs deling önnemt, dit kür noch nemen weet.

Me di Modernisiaring fan di Hüsen wiar dit Gisjeft me di Köölen bal wesen, en Buern, wat hentö di "Bund" gingen wiar, haa aaftinoch di Busemer tö Rümen fuar di Gasten ombecht.
Da maast ja uk ek muar bi "Raiffeisen" koopi. Di "Raiffeisenkas" fuan üt, dat di da beeter me Lön en Hüüsing haneli kür.

Foraneringen bi di BaanhofBewerke

Sa kām di Dai, dat jest di Lādirampi en leeterhen uk di Baanhof aur wiar.
Bluat jen Bechstofkraamer hual höm bit hentö deling (2016), en uk di Bechningsfirma bitö bleft, uk wan em al forsaacht heer, des Firmen hentö't Giwerbigibiit ön Tinem tö bring.
Dat Baanhofsbechning heer di Gimiindi ön di niigentiger Jaaren koopet, en diarme wil em di Uuning en di Gaststair diarbenen fuar di Sölringer tö hual.
Di Baanstair aarbert sent 2004 me en "Wartehalle Schleswig Holstein", sa üs dit uk ön Muasem es.

Di Bechningsaarber (Se öner Wanel en Taustuuningen) es tö en gurt Diil hentö Fastlönsfirmen gingen, wat jam üp Söl tjuk maaket haa.
Des haa deling aaftinoch en Auto fuar ark Aarberer, wat injems me di Toch tüs skel.
Üp jaar ain Plaatsen ken ja jaar Wainer aafinoch ek luasuur.
Diaraur fing Kairem en wuksendi Parkplaatsprobleem.
Di "kuul Slach" wiar en Straat süđern fan Kairem fuarbi en en gurt Parkplaats süđern fan di Baanhof.
Nü köör di Wainer, wat ön Kairem jit niin Plaats finj, hentö di Muasemer Baanhof.

Kairem en di GastenBewerke

Dat hiili Tērp es "Zone 30", me "Zonenhalteverbot".
Dit jit, dat em narigen parki mut, uk diar ek, hur gaar niin Skelt staant, wat dit weeget.

Ön Kairem sjocht rocht fuul Gasten di Sölringer ek muar üs Mensken, wat diar lewi.
Fuulmuar uur di diar aaftinoch biglüüret üs di Aapen ön Hagenbeck.

 
Hüsnaamen ön Kairem.

Wan jerer di Buererii-Güli stoonk, da maaki dit deling masi Tochen en Autotochen, en wan san Autotoch ek gurtem inoch es, da kum di Fliigers en help.

Gasten en ForkiirBewerke

Wan em hentö di Bechstofkraamer wel (Mesken me Önhinger) skel em bi't köör aartig wat förter luki üs üđershur: Masi Gasten fo gaar ek muar rocht me, dat di ön di normaal Straatenforkiir sen en gung tö en gurt Diil aur di Straat, üs ja dit ön Hai kumt. Di Rest köört me Wainer, dat em man bluat di Haur skori ken.
"Rochts fuar lefts" bigrep ja mal swaar.

Alis dit jeft et uk ön Kairem üđers. Hat kumt man bluat ek muar aaft fuar.

Luki uk jir / FutnootenBewerke

  1. Sawat heer't jefen.
  2. Töhopset 1970 fan Tinem, Munkmēsk, Kairem, Ārichsem en Muasem