Hoodütjwool eeben maage
Sylt2.png Söl'ring


Di Teenkstairen ön Kairem üp Söl staan ön di Listi fan di Teenkstairen ön di Gimiindi Söl.

Di List es önern ön des Sir tö finj.


KairemBewerke

Nr. Laag Ofitsieli Biteekning Biskriiwing Skelter
4 St. Severin-Sērk en wat diarbenen es. Di St. Severin-Sērk es en evangelisk-lutherisk Sērk ön Kairem.
Jü es eeđer Severin fan Köln nēmt, wat ön't 4.Jaarhönert diar Bisjop wiar.

St. Severin es fuar't Miist lik tö di Sērken ön Niiblem/Föör en üp Pelworem. Di trii Prötjihüüsinger sen fan jen Architekt en temelk tö di salev Tir becht uuren. Di Architekt kür üp Hingst fan Pelworem hentö Kairem ruar.

Di Sērk staant en bet of fan Kairem ön di hoogst Punkt fan di Sölring Geest. Ön des Plaats es fuar dat Kristendom en Odinhiligdom wesen. 1240 uur di Sērk dat jest Maal iin ön en Uurkundi skrewen.

Ön't Jaar 2010 uur di Torn Stiin fuar Stiin döörluket en ali Stiiner nii fastmaaket. Dat Taak en di Taakstaal kām nii, en da kür ön di Hualev fan di Süđersir di ual Ponen weđer nemen uur (Önerst Skelt).

  
Sērkhof me Wal en en Walstiiner
Greevstiiner bit hentö 1870 Ön di Sērkhof fan Kairem sen aur di Maaten fuul Greevstiiner fan't 19. Jaarhönert tö bilukin.  

 

5 Am Kliff 4 Uunihüs  
6 Am Kliff 13 Ual(-friisk) Hüs Des es dat Hüs fan C. P. Hansen, en dit heer hi di Foriining fuar Sölring Sprak en Wiis fuar di Foriiningsaarber dönen.  
7 Am Kliff 19 a Museum  
8 Bahnhofstraße 3 Uunihüs
9 Bahnhofstraße 17 "Koptainshüs"
10 C.-P.-Hansen-Allee 11 Turnhali  
11 Erich-Johannsen-Wai 8 Uunihüs Em weet ek sa rocht, hur'ling dit rocht es: Ön des Hüs staant en "8", en dit staant bi di Takerwai.

Ön di Bechningskaart fan di Gimiindi staant Numer "4" fuar des Hüs.
Ön di Huk fan Erich-Johannsen-Wai en Takerwai staant en Hüs me di Numer "4" en en Skelt: "Takerwai 4".
Ön di Bechningsplaan staant et üs "Erich-Johannsen-Wai 8".
Di Skelter sen nü sa jir iinbecht, dat et eeđer dit giar, wat ön di Hüüsinger skrewen staant.
Hat kür jaa wiis, dat di Straatennaamen maal foranert uuren sen.

12 Frachtenstegelk 2 Uunihüs  
13 Gaat 9 Uunihüs
14 Gaat 11 Uunihüs
15 Gurtstig[1] 16 Uunihüs me Wal en Walstiiner
16 Gurtstig 21 Uunihüs Iin ön des Hüs es ön di soowetiger Jaaren en Dochter wesen.
17 Gurtstig 32 Uuni- en Gisjeftshüs Ön des Hüs pasi uk di skrewen Skelter tö't Hüs, aurdat di me di Hunen maalet sen.
18 Gurtstig 34 Ual Tērpsskuul Ön di soowentiger Jaaren wiar jir en Barbiir benen, leeterhen en Klokenmaaker en nü uur diar Kluađer forkoopet.
19 Gurtstig 36 Uunihüs En Hüs, hur em gaar ek rocht weet, weđer diarbenen jen uunet of dit forhüüret uur.
Wan em di Forkiir ön di Huk biluket, ken em höm nönt diarfan sa rocht fuarstel.
20 Gurtstig 54 Uuni- en Gisjeftshüs Fan "Landschaftliches Haus" es nü "En Juweel ön Kairem" uuren, dat di Lir man wat fuarhaa.
21 Hoyerstig 1 Weewelhof Fan fjuur Miljoonen ön es em noch diarbi.
Des "Koptainshüs" skel forkoopet uur.
22 Kirchenweg 4 Uunihüs
23 Kirchenweg 24 Friisenhüs
24 Kirchenweg 30 Uunihüs
25 Pröstwai 22 Friisenhüs
26 Takerwai 1 "Takerhüs" Bi di Takerwai es dit ek iinfach en knipsi dat rocht Hüs fuar di Hüsnumer.
Di Numern staan ek aural diarbi!
Dit es man uk ek sa slem, aurdat di Takerwai dach fuar't Miist öner Teenkstairensjuts staant.
27 Takerwai 2 Uunihüs
28 Takerwai 3 Wal me Walstiiner Hat es en bet swaar öntönem, dat diar sa "Sjithööler" ön di Giiweln sit.
29 Takerwai 3 Uunihüs
30 Takerwai 4 Uunihüs Mal techtwukset, üs sa aaft!
31 Takerwai 5 Uunihüs Iin ön des Hüs sen jit Sölringer tö finj!
32 Uwe-Jens-Lornsen-Wai 1 Friisenhüs
33 Uwe-Jens-Lornsen-Wai 7 Friisenhüs; nü Uunihüs
34 Weidemannweg 1 Uunihüs Des Hüs staant töögenaur fan Gurtstig 36.
Diarbenen uur Kluađer forkoopet.
35 Weidemannweg 4 Uunihüs Jirbenen es fuar't Miist forhüüring fuar di Baarilir.
36 Westerhörn 1a-b Friisenhüs Hat wiar en bet swaar tö se, hur Numer 1b es.
37 Westerhörn 2 Uunihüs Ön des Teekööv es langsen wat luas, en hat es fuar't Miist ek sa iinfach en köör me di Wain diar langs.

Wan em hentö di Bechstofkraamer wel, da skel em om di Huk, hur di Reeder staan.


Luki uk jirBewerke

  1. "Gurtstig" en "Gurtstich" es biiring rocht skrewen. Spreeken uur dit üs "Stich", man di Rochtskriiwing eeđer Boy Peter Möller meent, dat et "Stig" skrewen uur skel.
    Wan em diartö uunet es, da es dit ek muar swaar.