Kaoliniit
 Tekst üüb Öömrang
|
Kaoliniit as en mineraal an hiart tu a silikaaten. Hat komt aueraal üüb a eerd föl föör. Kaoliniit as en cheemisk ferbinjang efter det formel Al4[(OH)8|Si4O10]. Hat as en tuunmineraal an komt üs stianang Kaoliin föör. Det as miast witj, koon oober uk en betj skemre efter ruad, brün of blä.
| Kaoliniit | |
 | |
| Cheemisk formel |
Al4[(OH)8|Si4O10] |
| Mineraalklas | Silikaaten an Germanaaten 9.ED.05 (8. aplaag: VIII/H.23) efter Strunz 71.01.01.02 efter Dana |
| Kristalsüsteem | |
| Kristalklas | |
| Klöör | witj, uk en betj ruad of blä |
| Stregklöör | witj |
| Hardhaid | 2 bis 2,5 |
| Sachthaid (g/cm3) | meeden: 2,61 bis 2,68; bereegent: 2,63 |
| Glans | eerdag |
| Transparens | dialwiis |
| Bröök | ünlik |
| Splitjboorkaid | hialandaal |
| Kristalfurem | |
| Kristalskak | {001} |
| Kristaltwanlang | knaap |
| Kristaloptik | |
| Dobelbreegen | 0,007 ; tau-aaksag |
| Optisk aakswinkel | 2V = 24 bis 50° (meeden); 44° (bereegent) |
| Muarklööraghaid | knaap |
| Muar eegenskapen | |
| Cheemisk ferhualen | liaset ham ei ap uun süren |
| Aparte kääntiaken | woort oner weeder wok |
At sachthaid faan Kaoliniit leit bi 2,61 bit 2,68 g/cm³. Oner weeder woort hat wok an koon ferfuremt wurd.
Di nööm komt faan't saarep 高嶺 Gaoling uun Sjiina uf. Diar as mä Kaoliin wel tuiarst portselaan maaget wurden. Diarföör hed a minsken ianfacher pottjüch. Kaoliin as uk al iarer brükt wurden, am papiir tu maagin. Oober iarst am't juar 700 küd a minsken oonker mä sok huuch tempratuuren maage. Iarst bi son 1450 graad began Kaoliniit an Feldspaat tu fergloosin. Auer juarhunerten wiar portselaan wel at wichtagst hanelswaar för Sjiina.
Kristalstruktuur
Bewerke
_ H− _ O2− _ Al3+ _ Si4+
Luke uk diar
Bewerke
Commonskategorii: Kaoliniit – Saamlang faan bilen of filmer