Hoodütjwool eeben maage
Foehr.svg Tekst üüb Fering


Dialen uun Namiibia, huar Khoekhoe spreegen wurt

Det Khoekhoe Spriik (aanjnööm: Khoekhoegowab) as en spriik, wat faan amanbi 202.200 lidj spreegen wurt (2013). At spriik as ian faan dön Khoisan Spriiken. Det wurd för’t miast uun Namiibia (för’t miast uun dön Erongo, Kunene, Otjozondjupa, Hardap an ǁKaras Regiuunen), man uk uun Botsuana (uun det Ghanzi Distrikt), Lesotho, Süüdaafrika (uun det Nuurdkap Prowins) an Swaasilun spreegen[1].

SpriikwiisenBewerke

At spriik hee seeks spriikwiisen:

  • At Sesfontein-Dama, wat uun det Kunene Regiuun spreegen wurt.
  • Namidama
  • Madeldamara
  • Madelnama
  • Bondelswarts-Nama
  • Topnaar-Nama[2]

LütenBewerke

Khoekhoe hee twuntig knaplüten:

  • Dönheer lüten wurd mä a tes ütjspreegen: ǀg, ǀk, ǀn, ǀh, an ǀ.
  • Dönheer lüten wurd mä de boowermuar tusdoom ütjspreegen: ǁg, ǁk, ǁn, ǁh, ǁ.
  • Dönheer lüten wurd mä’t steed beeft de boowermuar tusdoom ütjspreegen: !g, !k, !n, !h, !.
  • Dönheer lüten wurd mä de hard böön ütjspreegen: ǂg, ǂk, ǂn, ǂh, ǂ.

Taalen üüb KhoekhoeBewerke

  • ian: ǀgui ; tau: ǀgam; trii: !nona; fjauer: haka; fiiw: koro; seeks: !nani; sööwen: hû; aacht: ǁkhaisa; njüügen: khoese; tjiin: disi.
  • iarst: ǂguro; naist: ǀgamǁî; traad: !nonaǁî; fjuard: hakaǁî; füft: koroǁî; seekst: !nanoǁî; sööwenst: hûǁî; aachst: ǁkhaisaǁî; njüügenst: khoeseǁî; tjiinst: disiǁî[3].

WeblinksBewerke

IanselefterwisenBewerke

  1. [1] Ethnologue, Khoekhoe.
  2. [2] Ethnologue, Khoekhoe.
  3. [3] Omniglot, Khoekhoe Numbers.