Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Lineaar algebra as en dial faan a matematiik. Hat befaadet ham mä vektorrümer an lineaar funktjuunen.

Fööraal gongt det am lineaar liknangsüsteemen an matritsen.

Lineaar liknangsüsteemBewerke

Bispal
 
Graafisk liasang
Ponkt A(46;16)

Aatj an dring san tuup 62 juar ual. Föör 6 juaren wiar di aatj 4-sis so ual üs san dring. Hü ual san's?

Diar koon am son liknangsüsteem faan maage (a=aatj, d=dring):

 

Nü wurd a liknangen amsteld, so dat jo detsalew furem fu. Lachter ääg a wariaabeln, rochter ääg a taalen:

 

Tu't liasin jaft at flook metooden. Heer woort det aditjuunsmetood brükt, an det boowenst liknang faan det onerst uftaanj:

 

Do woort efter d apliaset,  , di dring as 16 juar ual. Det liasang woort uun't iarst liknang iinsaat:

 

An diar komt do   bi ütj, di aatj as 46 juar ual.

MatritsenBewerke

En linear liknangsüsteem koon uk uun furem faan en maatriks skrewen wurd. Diar stun do bluas noch taalen uun. Det algemian furem schocht so ütj:

 

Uun üüs faal (boowen) wiar det:

 

An do reegenst dü efter Cramer sin reegel:

 
 

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Lineaar algebra – Saamlang faan bilen of filmer

  Wikibooks: Mathematik 3, Lineaar algebra (sjiisk)