Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Malaiisk as en spriakfamile mä en hialer rä regiunaalspriaken uun a Malaiisk Archipeel. A wichtagsten san det eegentelk Malaiisk mä jo tau warianten Malaysisk (Bahasa Malaysia) an Indoneesk (Bahasa Indonesia). Jodiar tau warianten san temelk likedenang an wurd üs ian spriak uunsen. Jo wurd faan ~ 200 miljuun minsken brükt.

Malaysisk (Bahasa Melayu – بهاسا ملايو)

Snaaket uun

Malaysia, Brunei, Singapuur, Indoneesien, Süüd-Thailun, Süd-Filipiinen
Spreegern ~ 7 miljuunen üs mamenspriak
12 miljuunen mä tuliarden
Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan MalaysiaMalaysia Malaysia
BruneiBrunei Brunei
SingapuurSingapuur Singapuur
Üüb en ööder oord gudkäänd uun: IndoneesienIndoneesien Indoneesien (Regiunaalspriak)
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

ms

ISO 639-2: (B) may (T) msa
ISO 639-3:

msa

Indoneesk (Bahasa Indonesia)

Snaaket uun

Indoneesien, Uast-Tiimor
Spreegern ~ 30 Millionen üs mamenspriak

162 miljuunen mä tuliarden

Wedenskapelk
iindialang
Amtelk Stant
Amtspriak faan IndoneesienIndoneesien Indoneesien
Üüb en ööder oord gudkäänd uun: Uast-TiimorUast-Timor Uast-Tiimor (Amgungspriak)
Spriak-Ufkörtang
ISO 639-1:

id

ISO 639-2:

ind

ISO 639-3:

ind

KoordBewerke

 

  Indoneesien
  Malaysia
  Singapuur an Brunei
  Uast-Tiimor
  Süüd-Thailun mä ööder malaiisk warianten

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Malaiisk – Saamlang faan bilen of filmer