Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Struktuurformel
Struktuur faan Natriumhydrogencarbonat
Algemian
Nööm Naatriumhüdrogeenkarbonaat
Ööder nöömer
  • Naatriumhüdrogeenkarbonaat
  • Natron
  • doppeltkohlensaures Natron
  • Natriumbicarbonat
  • Natriumbikarbonat
  • Bikarbonat
  • Backsoda
  • Bullrich-Salz
  • E 500ii
Formel NaHCO3
CAS-Numer 144-55-8
Beskriiwang

kristaliin, saner klöör an stirem[1]

Eegenskapen
Molaar mase 84,01 g·mol−1
Tustant

fääst

Sachthaid

2,22 g·cm−3 (20 °C)[2]

Smoltponkt

fäält ütjenööder bi 50 °C[2]

pKs-wäärs
  • 10,33
Apliasang

eenegermooten uun weeder (96 g·l−1 bei 20 °C)[1]

Seekerhaid
GHS-Kääntiaken [2]
(nian GHS-Piktogram)
H- an P-wäärnang H: nian H-wäärnang
EUH: nian EUH-wäärnang
P: nian P-wäärnang
EU-Gefoorentiaken [2]
nian sümbool
R- an S-wäärnang R: nian R-wäärnang
S: nian S-wäärnang
LD50

4220 mg·kg−1 (bi rooten)[1]

Thermodynaamisk eegenskapen
ΔHf0

−950,8 kJ/mol[3]

Miast wurd SI-ianhaiden brükt.

Vorlage:Infobox Chemikalie/Summenformelsuche vorhanden

Naatriumhüdrogeenkarbonaat (of uk: Naatron) as det naatriumsaalt faan köölsüren mä det formel NaHCO3. Ei ferwaksle mä Naatriumkarbonaat (Soda, Na2CO3)!

Naatronpolwer

Ööder nöömerBewerke

Naatriumhüdrogeenkarbonaat het uk dobeltköölsür naatron of naatriumbikarbonaat, det as oober ei gans rocht.

Hat woort ferkääft üs Speisesoda, Backsoda, Speisenatron of Bullrich-Salz an Kaiser Natron.[4]

Brük (bispalen)Bewerke

Naatriumhüdrogeenkarbonaat woort fööraal üs baagpolwer brükt. Man diar san uk noch ööder mögelkhaiden:

  • üs baagpolwer
  • üs spruudelpolwer
  • tu tespotsin
  • jin suadsiisen
  • uun a medesiin
  • bi't ütjstoopin faan diarten
  • uun a büürerei jin swaampen
  • uun saupolwer
  • tu potsin an redin
  • tu köögin mä bongfrüchten
  • för en frisken stirem uun keelskaaben of sekreeten
  • jin miiren
  • jin hard weeder

FutnuutenBewerke

  1. 1,0 1,1 1,2 Dootenbleed Naatriumhüdrogeenkarbonaat bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Iindraanj tu Natriumhydrogencarbonat uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 12. Februar 2008 (mä JavaScript).
  3. (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-19.
  4. Kaisernatron

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Naatriumhüdrogeenkarbonaat – Saamlang faan bilen of filmer

   Wichtag bööd tu artiikler auer't sünjhaid