Naatriumhüdrogeenkarbonaat
(Widjerfeerd faan Naatron)
Tekst üüb Öömrang |
Struktuurformel | ||||||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Algemian | ||||||||||||||||
Nööm | Naatriumhüdrogeenkarbonaat | |||||||||||||||
Ööder nöömer |
| |||||||||||||||
Formel | NaHCO3 | |||||||||||||||
CAS-Numer | 144-55-8 | |||||||||||||||
Beskriiwang |
kristaliin, saner klöör an stirem[1] | |||||||||||||||
Eegenskapen | ||||||||||||||||
Molaar mase | 84,01 g·mol−1 | |||||||||||||||
Tustant |
fääst | |||||||||||||||
Sachthaid |
2,22 g·cm−3 (20 °C)[2] | |||||||||||||||
Smoltponkt |
fäält ütjenööder bi 50 °C[2] | |||||||||||||||
pKs-wäärs |
| |||||||||||||||
Apliasang |
eenegermooten uun weeder (96 g·l−1 bei 20 °C)[1] | |||||||||||||||
Seekerhaid | ||||||||||||||||
| ||||||||||||||||
LD50 |
4220 mg·kg−1 (bi rooten)[1] | |||||||||||||||
Thermodynaamisk eegenskapen | ||||||||||||||||
ΔHf0 |
−950,8 kJ/mol[3] | |||||||||||||||
Miast wurd SI-ianhaiden brükt. |
Naatriumhüdrogeenkarbonaat (of uk: Naatron) as det naatriumsaalt faan köölsüren mä det formel NaHCO3. Ei ferwaksle mä Naatriumkarbonaat (Soda, Na2CO3) of Naatriumhüdroksiid (Ätznatron, NaOH)!
Ööder nöömer
BewerkeNaatriumhüdrogeenkarbonaat het uk dobeltköölsür naatron of naatriumbikarbonaat, det as oober ei gans rocht.
Hat woort ferkääft üs Speisesoda, Backsoda, Speisenatron of Bullrich-Salz an Kaiser Natron.[4]
Brük (bispalen)
BewerkeNaatriumhüdrogeenkarbonaat woort fööraal üs baagpolwer brükt. Man diar san uk noch ööder mögelkhaiden:
- üs baagpolwer
- üs spruudelpolwer
- tu tespotsin
- jin suadsiisen
- uun a medesiin
- bi't ütjstoopin faan diarten
- uun a büürerei jin swaampen
- uun saupolwer
- tu potsin an redin
- tu köögin mä bongfrüchten
- för en frisken stirem uun keelskaaben of sekreeten
- jin miiren
- jin hard weeder
Futnuuten
Bewerke- ↑ 1,0 1,1 1,2 Dootenbleed Naatriumhüdrogeenkarbonaat bi Merck, ufrepen di 19. Janewoore 2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Iindraanj tu Natriumhydrogencarbonat uun't GESTIS-dootenbeenk faan't IFA, ufrepen di 12. Februar 2008 (mä JavaScript).
- ↑ (ütjden faan) David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics. 90. aplaag. (uun't näät: 2010), CRC Press/Taylor and Francis, Boca Raton, FL, Standard Thermodynamic Properties of Chemical Substances, S. 5-19.
- ↑ Kaisernatron
Luke uk diar
Bewerke Commonskategorii: Naatriumhüdrogeenkarbonaat – Saamlang faan bilen of filmer