Psüchofüsiik
 Tekst üüb Öömrang
|
At psüchofüsiik as en wedenskapelk dial faan a psüchologii. Hat as am 1860 faan Gustav Theodor Fechner grünjlaanj wurden. Fechner onerskääst tesken en baner an en bütjer psüchofüsiik.
Auersicht
Bewerke
Wat wi belewe ("Erleben", boowen) hinget faan bütjer psüchofüsiik (1) an baner psüchofüsiik (2) uf.
- At bütjer psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd bütjer faktooren üüb üüs belewin haa. Bütjer faktooren san jodiaren, diar wi auer orgaanen apnem ("Reize"): Wi sä mä üüs uugen, wi hiar mä üüs uaren, wi stirme mä üüs nöös, wi feel mä üüs hidj.
- At baner psüchofüsiik beskraft, hün iinflööd baner faktooren üüb üüs belewin haa. Baner faktooren san üüs nerfen ("Neuronale Prozesse").
- Hü a nerfen mä üs orgaanen tuupwerke (3), det woort beskrewen an onersoocht faan't füsiologii.
Histoore
Bewerke- Al Pythagoras (570-510 f.Kr.) wost, dat wi enkelt tuuner hal hiar mei, jo san harmoonisk; an ööder, ünharmoonisk tuuner hiar jo ei net uun. Hi foonj ütj, dat det mä a frekwensen tuuphinget. Diar üüb baut daalang det musiikteorii mä a kwintenkreis ap.
- Di Gulen Skeer hual wi för en harmoonisk apdialang faan lengde an breetje. Det wost al Euklid (~ 3. juarhunert f.Kr.)
Luke uk diar
Bewerke
Commonskategorii: Psüchofüsiik – Saamlang faan bilen of filmer