Amrum.pngTekst üüb Öömrang


Lunen mä en muarhaid faan krastelk minsken.
Brons: muar üs 50%, laachtruad: muar üs 10%
Huar a miast krastenminsken lewe.

At krastendoom as det gratst weltreligioon an amfaadet wel en traaden faan a minsken üüb a eerd. Hat gongt turag üüb Jiises faan Nazareth. Uk di Gregoriaans kalender begant mä det juar, huar Jiises bäären wurd (amanbi).

Auersicht

At krastendoom uun taalen (2000)Bewerke

Regiuun Iinwenern Krasten
uun Mio. Waaksen üüb 100 (%) uun Mio. Waaksen
Euroopa 730 0,05% 71,0% 519,1 −0,4 %
Sjiisklun 82 0,1% 69,4% 57,1 −1,0 %
Schweiz 7 0,67% 86,6% 6,4 0,4%
Uastenrik 8 0,52% 89,7% 7,3 0,2%
Aasien 3.691 1,41% 8,5% 316,5 3,7%
Afrikoo 784 2,41% 48,3% 379,4 2,8%
Angloameerikoo 309,6 0,85% 81,5% 259,0 0,7%
Latiinameerikoo 519 1,59% 91,6% 476,6 1,5%
Pasiifik 31 1,59% 73,3% 22,9 0,74%
Weltwidj 6.065 1,59 % 32,5 % 1.973,0 1,4 %

Waier faan a krastelk gluuwBewerke

Uun a leetst 2.000 juar as det krastenhiad onerskiaselk waier gingen:

Uun Sjiisklun san fööraal det efangeelsk an katuulsk hööw faan bedüüdang.

At efangeelsk hööwBewerke

Efter't reformatjuun (begand 1517) as det efangeelsk hööw uun flook twiiger ütjenööder gingen:

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Krastendoom – Saamlang faan bilen of filmer