Tanen (baagen)

(Widjerfeerd faan Seeteeken)
Didiar artiikel ment a baagen. Luke uk bi Tan.
Tekst üüb Öömrang

Tanen san siatiaken an betiakne miast en faarweeder. Det as a jipst steed faan en priil of struum, huar dü seeker mä en skap keer könst. Ööder tanen betiakne en gefoorensteed.

Green an ruad tanen ("lateraaltanen").
Tanen bi gefoorensteeden ("kardinaaltanen").

Slacher

Bewerke
  1. A faarweedertanen ("lateraaltanen") san green of ruad:
    • green mä en spas top-tiaken: üüb a sjüürbuurd-sidj, det ment rochts, wan dü üüb ääg tu keerst
    • ruad mä en stomp top-tiaken: üüb a bakbuurd-sidj, det ment lachts, wan dü üüb ääg tu keerst
    • green-ruad-green: üüb a sjüürbuurd-sidj faan't hoodfaarweeder, üüb a bakbuurd-sidj faan't sidjfaarweeder
    • ruad-green-ruad: üüb a bakbuurd-sidj faan't hoodfaarweeder, üüb a sjüürbuurd-sidj faan't sidjfaarweeder
    • ruad-witj mä en baal üs top-tiaken: uun a maden faan en faarweeder an üs uunsjüür-tan bütjen uun a Nuurdsia, huar a priilen began.
    • Huar a priilen jo gau feranere, so üs uun a waas, wurd uunsteed faan tanen uk pregen stäächt.
  2. Tanen för gefoorensteeden ("kardinaaltanen") san suart an güül mä ünlik top-tiakens:
    • suart-güül: uun't nuurden
    • suart-güül-suart: uun't uasten
    • güül-suart: uun't süüden
    • güül-suart-güül: uun't waasten
  3. Ialtürner:
    • Ialtürner san nian tanen, hiar oober uk mä tu a siatiaken.

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Tanen (baagen) – Saamlang faan bilen of filmer