Elektrisk Speening

(Widjerfeerd faan Speening)
Söl'ring
Füsikālisk Maaten
Noom Elektrisk Speening
Formelteeken fan't Maat
Gratin- an
Maatensüsteem
Maat Dimensjoon
SI-Süsteem V M·L2·I−1·T−3
CGS-Süsteem StatV M½·L½·T−1

Di elektrisk Speening es en Maat ön di Füsiik. Dit meet, hurfuul elektrisk Aarber (= Energii) nöörig es, dat en Leering fan en Elektroon of Ion ön en elektrisk Feld skööwen uur.

Dit Formelteeken U kumt fan latiinsk urgere (tii of sküüv). Ön't SI-süsteem uur di Speening me dit Maat Volt (V) eeđer Alessandro Volta biskrewen.

Hur dit fan kumt

Bewerke

Speening kumt ön di Natüür fan Riiwen, sa üs bi en Lait, hur forskelig Lucht töögenenachtler reft. Bi di Technik kumt Speening aaftinoch fan Induktsjoon. Bi en Baterii kumt di Speening fan en cheemisk Reaktsjoon.

Stroomnat en Speeningen

Bewerke

Fuar Hüüüsingern uur ön masi Lönen en Speening fan 220 of 230 V paraat stelt, ön üđer Lönen sen dit bluat 110 V. Gurter Mskiinen haa 380 V nöörig. Wan Maskiinen ön Gang sen, da sörigt di Speening fuar Stroom.

Speening x Stroom = Aarber. Diar hooger di Speening es, diar mener mut di Stroom wiis, dat di rocht Efekt of Aarber diarbi ütkumt.
Dit es nöörig tö weet aur di Stroom di Wāremk maaket, diar giar Kraft üs Wāremk forleesen. Diarom mut Kābel uk mal tjuk wiis, wan di Speening mal litj es.

Bistemingen

Bewerke

Di Speening uur bireeknet fan elektrisk Aarber (= energii)   (üs Joule of Wattsekunden of Newtonmeeter) en di elektrisk Leering (Q) (üs Coulomb).

Üt

  an  

uur

 

  = elektrisk lääs;   = krääft;   = elektrisk fialmäächt;   = wai;   = werk faan't skebin

Speening en Stroom

Bewerke

Hurfuul Stroom   bi en wes Sppening   lapt, hinget fan di Weđerstant   (üs Ohm) fan di Stroomföörer (of di Maskiin) of.

 

Speening en Efekt

Bewerke

Di elektrisk Efekt   (ün Watt) bireeknet em fan elektrisk Aarber   per Tir  :

 

Aur di Stroom   höm eeđer elektrisk Leering   en Tir   bireeknet, kumt em tö

 

Luki uk diar

Bewerke