Spektraalklas

Tekst üüb Öömrang

At spektraalklas as en münster, am det laacht faan stäären tu beskriiwen. Hat gongt turag üüb Joseph von Fraunhofer, Robert Wilhelm Bunsen an Gustav Robert Kirchhoff. Jo haa ütjfünjen, dat det spektrum faan en stäär üüb a elementen henwiset, diar't uun di stäär jaft.

Stäären faan a klasen O - M

Hertzsprung-Russell-Diagram

Spektraalklas

Brün
swerger

Witj swerger

Ruad
swerger

Onerswerger

Swerger

Hoodrä

Onerriisen

Riisen

Laacht riisen

Auerriisen

Hyperriisen

Laacht-
grate
(mag)

Beskriiwang

Klas	Eegenoort	Klöör	Tempratuur uun K	Mase för't hoodrä	Bispalstäären
O	ionisiaret Heelium (He II)	blä	30000–50000	60	Mintaka (δ Ori), Naos (ζ Pup)
B	neutraal Heelium (He I), Weederstoof	blä-witj	10000–28000	18	Rigel, Spica, Achernar
A	Weederstoof, Kaltsium (Ca II)	witj-blä	07500–09750	03,2	Wega, Sirius, Altair
F	Kaltsium (Ca II), enkelt metalen	witj-güül	06000–07350	01,7	Prokyon, Canopus, Puulstäär
G	Kaltsium (Ca II), Iisen, ööder metalen	güül	05000–05900	01,1	Tau Ceti, San, Alpha Centauri A
K	stark metalliinjin, leeder Titaan(IV)-oxid	orangj	03500–04850	00,8	Arcturus, Aldebaran, Epsilon Eridani, Albireo A
M	Titan(II)-oxid	ruad-orangj	02000–03350	00,3	Beteigeuze, Antares, Kapteyns Stern, Proxima Centauri

Luke uk diar

 Commonskategorii: Spektraalklasen – Saamlang faan bilen of filmer