Tekst üüb Öömrang


At spektraalklas as en münster, am det laacht faan stäären tu beskriiwen. Hat gongt turag üüb Joseph von Fraunhofer, Robert Wilhelm Bunsen an Gustav Robert Kirchhoff. Jo haa ütjfünjen, dat det spektrum faan en stäär üüb a elementen henwiset, diar't uun di stäär jaft.

Stäären faan a klasen O - M


Beskriiwang

Bewerke
Klas Eegenoort Klöör Tempratuur uun K Mase för't hoodrä Bispalstäären
O ionisiaret Heelium (He II) blä 30000–50000 60 Mintaka (δ Ori), Naos (ζ Pup)
B neutraal Heelium (He I), Weederstoof blä-witj 10000–28000 18 Rigel, Spica, Achernar
A Weederstoof, Kaltsium (Ca II) witj-blä 07500–09750 03,2 Wega, Sirius, Altair
F Kaltsium (Ca II), enkelt metalen witj-güül 06000–07350 01,7 Prokyon, Canopus, Puulstäär
G Kaltsium (Ca II), Iisen, ööder metalen güül 05000–05900 01,1 Tau Ceti, San, Alpha Centauri A
K stark metalliinjin, leeder Titaan(IV)-oxid orangj 03500–04850 00,8 Arcturus, Aldebaran, Epsilon Eridani, Albireo A
M Titan(II)-oxid ruad-orangj 02000–03350 00,3 Beteigeuze, Antares, Kapteyns Stern, Proxima Centauri

Luke uk diar

Bewerke
  Commonskategorii: Spektraalklasen – Saamlang faan bilen of filmer