Tekst üüb Öömrang

Vikram Samvat as di amtelk kalender faan Nepaal.

Vikram Samvat (V.S.) gongt turag üüb en ual Hindu traditjuun. Hi as näämd efter könang Vikramaditya Samvat an racht ham efter a muunfaasen. Di V.S. lääpt di Gregoriaans kalender am 56,7 juar föörütj: Det juar 2000 as det juar 2056/57 efter Vikram Samvat. At nei juar begant di 13. April an arke nei muun begant uun a maden faan a krastelk muun. Di V.S. woort fööraal uun a stootsaperoot, uun a bleeden an bi't könanghüs brükt. Diar san twaalew muuner, diar oober ei mä a krastelk muuner auerian steme.

Muuner

Bewerke
Vikram Samvat
Nööm Düür (daar) Internatjunaal tidjreegnang
Baishak 31 April-Mei
Jesth 31 Mei-Jüüne
Ashad 32 Jüüne-Jüüle
Sawan 32 Jüüle-August
Bhadau 31 August-September
Ashwin 30 September-Oktuuber
Kartik 30 Oktuuber-Nofember
Mangshir 29 Nofember-Detsember
Poush 30 Detsember-Janewoore
Magh 29 Janewoore-Febrewoore
Falgun 30 Februar/März
Chaitra 30 Maarts-April

Ööder kalendern uun Nepaal

Bewerke
  • Bütj V.S. woort uk di Shaka Samvat brükt, fööraal faan astroloogen. Hi racht ham efter könang Salivahan, di jin könang Soma Kant uun't juar 77/78 f.Kr. streden hää.
  • Di Nepaal-Samvat kalender as faan a Malla könger iinfeerd wurden. Hi begant uun't juar 879 efter Krast.
  • Di Tibeetisk kalender Bot Gyalo (tibeetisk: bod rgyal lo) woort faan a flücht Tibeetern an Sherpas brükt. Hi gongt turag üüb det Tantra-süsteem Kalachakra faan't juar 1026. At tidjreegnang ferlääpt uun en 60-juaragen kalender mä fiiw elementen (holt, ial, eerd, iisen, weeder) an twaalew diarten (müs, oks, tiiger, haas, draag, slaang, hingst, sjep, aab, fögel, hünj, swin). Sodenang san diar 5 x 12 = 60 mögelk ferbinjangen.