Woorskiinelkhaid

Woorskiinelkhaid as en miat diarför, wäär en ütjsaag woor as of uk ei. Hat woort uun prosent meeden.

0 % woorskiinelkhaid bedüüdet: det as ünmögelk; 100 % bedüüdet: det as seeker.

Uun a matematiik jaft at diar en aanj fääk för, det het woorskiinelkhaidsreegnang.

Bispalen

A miast ruad kuugler faan det Galton-burd faal woorskiinelk iin uun det madelst hok.

Dööble (Laplace-eksperiment)

Hü woorskiinelk as det, bi't dööblin en trii tu fun?
At jaft sääks sidjen, an üüb ian sidj as en trii moolet. Do as det woorskiinelk, dat dü arke sääkst tooch en trii smatst. Det as en teoreetisk woorskiinelkhaid.

p={\frac {1}{6}}

= 16,666 ... %

Statistik

Dü smatst en dööbelstian 1000-sis an dü täälst mä, dat det trii 150-sis föörkimen as.
Diarfaan könst dü en statistisk woorskiinelkhaid bereegne.

p={\frac {150}{1000}}

= 15 %

Wan dü di fersjük muarsis maagest, skul diar en madelwäärs faan ~ 16.666 % bi ütjkem. Wan ei, do as di dööbelstian ei ideal.

Filosofii

Uun a filosofii woort diarauer eftersoocht, hü mä det woorskiinelkhaid amgingen woort.

Aleatoorisk (objektiif) woorskiinelkhaid (lat. alea di dööbel)

Efter statistiken an ööder auerleiangen koon am föörütj sai, wat woorskiinelk üüb üs tu komt, t.b. of wi rin fu.

Episteemisk (subjektiif) woorskiinelkhaid (lat. epistula di briaf)

Diar wurd oober uk föörkemen üs woorskiinelk betiakent, diar jo goorei bereegne läät: Woorskiinelk komt diar weder niks dols uun't fernseen.

Luke uk diar

Commonskategorii: Woorskiinelkhaid – Saamlang faan bilen of filmer