Amrum.pngTekst üüb Öömrang


weden (at weden, iantaal) men wi (1) miast dooten, teoriin an reegeln, diar seeeker san an sodenang üs woorhaid tääl.

Weden (a weden, muartaal) san oober (2) uk uunwensten, diar ianfach fernünftag san, saner dat wi diar föl efter fraage. Jo berau üüb üüs kultuur. Uk traditsioonen hiar diar mä tu.

NöömBewerke

Di ütjdruk 'weden' komt faan ualhuuchsjiisk wiȥȥan of indogermaans *woida ,ik haa sen‘, an sodenang 'ik witj'. Fann di indogermaans rut *u̯e(i)d (sä) of *weid- komt uk latiinsk videre 'sä' an Sanskrit veda 'at weden' uf.

FilosofiiBewerke

 
Weden efter't organisatsioonsteorii

Uun a filosofii woort diarauer streden, wat weden eegentelk as.

  • För René Descartes as weden det, wat ham bewise läät.
  • Immanuel Kant maaget en ferskeel tesken weden a priori, det komt faan't efterseenken, an weden a posteriori, det komt faan belewin.
  • Noam Chomsky sait, at jaft uunbäären weden an tuliard weden.
  • För Michael Polanyi jaft at explizit weden, wan wi genau witj, huaram wi wat du, an implizit weden, wan wi ei witj huaram, oober likes ales rocht maage.
  • A organisatsioonsteoreetikern sai, (1) det grünjlaag faan weden saan dooten (tiaknang rochts), (2) strukturiaret dooten san informatsioon, an (3) det brüken an beoordialin faan informatsioon as weden.

Luke uk diarBewerke

  Commonskategorii: Weden – Saamlang faan bilen of filmer