Hoodütjwool eeben maage
Wikipedia-logo-v2-frr.svg Di Bidrach "Anø (Föriskep,1963)" staant eksklusiif ön di Nuurđfriisk Wikipedia!
Sylt2.png Söl'ring


Di Anø es en Krailtransportskep, wat twesken 1964 en 1976 üs Föriskep ön di Skepslinie twesken Röm en Söl' faart es.

M/F Anø (Anø Lindinger)
Anø Faarplān 1965.png
p1
Skepsdāten
Flagi DeenemarkDeenemark Deenemark
(1963-1976)
Skepsaart RoRo-Föriskep
Rööpteeken OZMT (1963 - 1975)
ICS Oscar.svgICS Zulu.svgICS Mike.svgICS Tango.svg
J8B2001 (1995 - )
Heimaathaawen Havneby (1964 - 76)
Eegner Lindinger Agro A/S (64-76)
Werev Løland Verft AS, Leirvik i Sogn, Norge
Bechningsnumer 17
Fan di Stāpel laapen Juuni 1963
Blefen bi St. Vincent - Bequia (Sent 2010 niin nii Faarplān muar ön't Nat)
Maaten en Manskep
Leengdi
42,42 m (hiilendal)
41,06 m (Lpp)
Breerhair 9,02 m
Giar diip max. 2,44 m
Formeting 395
Maskiin
Maskiin Wichmann Diesel /Leeterhen 8-Kolben-Dieselmaskiin
Maskiinenkraft 500 PS (Ombi 375 kW) / Leeterhen 470 kW
Gauhair max. 12 kn (22 km/h)
Propeler 1 Propeler
Kapatsiteet
Ken drai 225 tdw
Pasajiiri 250 (Jerer 100 en da 200)
Autos 25 Pkw
Üđers wat
Register-
numer

IMO 5400786

Auersicht

1963 - En nii Skep fuar DiirternBewerke

Di Anø waar fan di Rederiet Anholt A/S, üp Anholt[1] bistelt, en des fing dit Skep uk ön di Juuni fan 1963 fan di Løland Verft AS, Leirvik i Sogn, Norweegen. Dit nii Skep waar twesken Grenå en Anholt ön Deenemark üp Wai braacht, man da giar di Reederii pleite. Dit Skep waar hentö di Dampskibsselskabet Torm A/S forkoopet en waar da twesken Kopenhaawen en Anholt iinset. Des skul noch en nii Linie uur, man dit slaageti ek rocht. Di Linie blef achterön forswünen, en dit nii Skep wiar al weđer aur.

1964 - Lindinger Agro A/S en di FöriskeepenBewerke

Dit fing di Reeder Lindinger tö weet, diar forskelig Skeepen en Linien her. Sin Lindinger Holding A/S her en Önerselskep, di Lindinger Agro A/S, en des koopeti di Anø, diar jaa en Krailtransporterskep wiar. Hat kür nü wiis, dat me Nuaten en Swinj ek olterfuul tö fortiini wiar. Klaar es man, dat dit Skep bal naa Havneby stjüürt waar, hur Lindinger jaa sent 1963 sin Rømø-Sylt-Færgerii A/S ön di Gang tö fo forsjukti. Diar wiar di Rømø I, en Pasajiirskep al tö litj uuren, en diar waanti uk di Möögelkhair en faar Autos.
Eeđer en kuurt Aurlech meenti Lindinger da, dat et jaa beeter wiar, wan di Autos en "L" köör skul üs wan di gaar ek me faar kür. Di Anø her jaa rochts en lefts gurt Düüren en achtern en Rampi, diar em uk fuar Autos nem kür. Diarom paset di Biteekning "Ro-Ro" uk ek akuraat; dit keent em jaa fan Skeepen, hur em fuarn üp- en achtern weđer of köört en töbeek.
Sa ging dit ön List fan Bakbuurd üp Skep en ön Havneby achtern weđer üt. Di "Lindinger-Bröch" ön List giar uk ek om di Huk, üs dit deling es. Em kür iinfach liik üt diar hen köör.
Eeđer en Tir fan't Ütprobiarin waar fan di Anø di Anø Lindinger maaket (1966), en töhop me di "Sylt", diar Lindinger uk günstig "sjoten" her, kür em fan November 1966 ön 53 Autos me tau Skeepen faar.
Hat es ek gans klaar üttofinj, we'er di Sylt fuar di Anø kām, of we'er di jit en Sküür töhop köört sen. Di Sylt kür jaa üp Slach trii Autos muar me fo, en jü wiar en Ro-Ro-Föri, en waarskiints uk en Dopeljen-Föri. Di nii Rømø kām jaa ek jerer üs ön di Detsember 1967, en da kür em jaa jit gauer me di Wain aur kum.
Et jit, dat di Anø al 1967 tö en Met-Skep ombecht uuren es.

1976 - Di Rais giar naa Dütsklön'Bewerke

1976 waar di Anø naa Hamborig tö di Deutsche Offshore GmbH forkoopet en bi di Schichau Seebeckwerev AG ombecht, dat em diarme wat ütfinj kür. Di nii noom wiar 'Tabasis.
1983 waar diarfan di Oceanworker, dit Skep waar jit jens ombecht en 1989 giar't wech fan Dütsklön naa St. Vincent üp di Grenadiinen Ailönen. Diar waar jü 1996 tö en Ro-Ro-Föriskep ombecht en es noch jit ön di Gang (Juuli 2013).

Luki uk jirBewerke

FutnootenBewerke

  1. Anholt es en Ailön' iin ön di Uastsee.