Andreas Hübbe
 Söl'ring
|
Andreas Hübbe (*19. Oktoober (Storemmuun).1865 Kläden/Altmark, † 15. Mai (Krölenmuun).1941 Hamborig) es en Aur-See- of Eksport-Koopman wesen.
Sin Faađer, Friedrich Johannes Hübbe, wiar Düneminspektor en uk di leest Lönvoogt üp Söl, en sa kām Andreas Hübbe hentö Söl en liirti diar Sölring fan höm.
Sin Bruarwening her hi ön Hamborig.
Hi heer aur hönert Dechtingen en Leedjis aur Söl skrewen.
Foriining fuar Söl’ring Spraak en Wiis
BewerkeAndreas Hübbe heer't ön di Gang braacht, dat di Foriining fuar Söl’ring Spraak en Wiis grünjlair uur (1900), wat leeterhen di Söl'ring Foriining uuren es.[1]
Andreas Hübbe nem sin hiili Kraft fuar di Sölring Spraak. Hi wiar di Öndreft fuar masi Saaken, wat diaraur bit hentö di jest Warelkrich pasiaret sen.
Töhop me Boy Peter Möller, diar uk ön Hamborig wiar, taacht hi höm dat "Sölring Lesbok" üt, wat Möller da maaket her.
Me des Bok uur et möögelk, dat em al ön't Jaar 1909 me di Sölring Önerrocht iin ön di Skuulen bigen kür.[2]
Friisenstifting
BewerkeHübbe meenti, dat di Baarilir man sawat üüs en Toonk fuar di Sölringer aur haa skul.
Al tö di Bigening fan't 20. Jaarhönert gair dit me di Sölring Spraak jaa dial, en sa wel hok Mensken en uk Hübbe dit iin ön di Skuulen bringi.
Sa bigenti Hübbe, ön Hamborig wat Jil tö saamlin, hur Boker fan maaket uur skul.
Andreas Hübbe her al bigent, Techtingen en Leedjis töhoptödrain, en hi her hömsalev uk aartig wat techtet en komponiaret.
Me sin Friisenstiftung kür hi 2.500 Mark töhop fo, wat temelk dit Hualev fan di 5.000 Mark wiar, wat hi haa wel.
Fan di Stifting dair Hübbe uk wat fuar di üđer Ailönen, man fuaral üp Föör es nönt fan dat Uurterbok uuren, wat hi jam dö wel.
Di Fööringer wel di Rochtskriiwing eeđer Boy-Peter Möller ek aurnem. Tö des Tir jef dit uk en Rochtskriiwing eeđer Bremer, wat noch wat naier bi di Dütsk Skriiwing wiar. Des wel di Fööringer haa, en da fing ja niin Jil fan Hübbes Stifting.[3]
Dat Jil fuar dit Bok es man dach bitaalet uuren, aurdat en Profesor, wat fan Föör kām en sin Aarber ön Flensborig her, dit diarfuar nem.
Dat Uurterbok maaketi hi man ek.
Andreas Hübbe heer höm aur muar üs twuntig Jaaren fuul Aarber en Maid fuar di Ailönsfriisk Spraaken maaket.
Dat leest Jil fan di Stifting nem di Inflatsjoon fan ombi 1923 wech, en tö des Tir uur Hübbe uk mal ārem.
Ön't Jaar 1932 heer di Söl'ring Foriining jit en Iaring fuar höm her.
Uuh, let üüs diarom kēmpi,
Uuh, let üüs Harten bren,
hual fast din Spraak, din Wiisen,
bliif friisk, min Sölring Lön.
Futnooten
Bewerke- ↑ Deling sjocht et sa üt, üs wan dit bal Sölring Museen jit skel. Üp di Wain staant dit al sa. - Wü fo't noch tö se!
- ↑ Kweli: En Tekst fan Thomas Steensen, Norfriisk Instituut (1986). Fuul Toonk!
- ↑ Wan em dit deling biluket, kür ja Rocht her haa. Di Skriiwing eeđer Möller es olter hart tö liir.
Dat Gur diaraur es, dat di Lir fan di Sölring Foriining nü wat haa, huraur ja bluat Witriinen fuar Lir üs C.P. Hansen bech wel en ek di Spraak binüti, aurwat Mensken üs Hansen jam sa fuul Maid maaket haa.
Literatuur
Bewerke- Andreas Hübbe (Hrsg.): Söl’ring Dechtings en Leedjis. 3. Auflage. Gräfe, Hamburg 1927
- Horst Haider Munske (Hrsg.): Handbuch des Friesischen Handbook of Frisian Studies. Max Niemeyer Verlag, Tübingen 2001
- Bi't Nuurđfriisk Instituut jeft et hok Boker en Skreften, hurbenen wat aur Andreas Hübbe staant.
