Benutzer:Vedac13/Wedenskap
Jahreszeiten Bewerke
Halunder Bewerke
- de Djooarstid (muartaal: Djooarstid'n)
- de Sömmer (muartaal: Sömmern) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Feedjooar en feer Harrows.
- de Harrows (muartaal: ?) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Sömmer en feer Wonter.
- de Wonter (muartaal: Wontern) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Harrows en feer Feedjooar.
- de Feedjooar (muartaal: Feedjooarn), of de Frühjahr (muartaal: Frühjahrn), es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Wonter en feer Sömmer.
Karrharde Bewerke
- (di) samer äs iinj - fjauer - (jü) järtid
- (di) harfst äs iinj - fjauer - (jü) järtid
- (di) wonter äs iinj - fjauer - (jü) järtid
- (di) uurs äs iinj - fjauer - (jü) järtid
Atmosphere Bewerke
Jü Troposfiir (foon Griichisch τροπή tropḗ „wiinjing, änering“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü iarst än unerst foon e fiiw? schuchte foon e jardatmosfiir än diilj foon e homosfiir. Jü långt foon e jardboum tu e began foon e stratosfiir. Di gränse deertwasche håt e tropopause.
Di tjukense foon e troposfiir as amenbai 8 kilomeeter ouer e geograafisch poole (weer hat am wuntrem tu 2 kilomeeter läiger as am samrem as) än 18 kilomeeter ouer e ekwaatoor. Önj e troposfiir san amenbai 90 prosänt foon jü åål luft än uk bainäi dåt åål wååderdåmp foon e jardatmosfiir. Ouerdåt ham önj jüheer schucht e grutdiilj foon e forgunge foont wääder oufspaalet, spreecht följk uk foon e wääderschucht (unti /Advektions/schucht) foon e atmosfiir.
Jü temperatuur namt amenbai 1 /Grad/ aw /je/ 100 meeter (weer et niinj woolkene jeeft) unti 0,6 /Grad/ aw /je/ 100 meeter (weer et woolkene än mist jeeft) ouf.
Jü Stratosfiir (foon Latiinsch strātum „dääken“ än Üüljgriichisch: σφαῖρα sphaîra „kuugel“) as jü ouder schucht foon e jardatmosfiir. Hat läit ouer e troposfiir än as dillj foon e homosfiir.
Di gränse twasche e stratosfiir än troposfiir wårt e tropopause nååmd. Hat läit önj en höögde twasche amenbai 8 kilomeeter ouer e geograafisch poole än amenbai 18 kilomeeter ouer e ekwaatoor.
Ouer e stratosfiir as e mesosfiir. Di gränse deertwasche as e stratopause önj amenbai 50 kilomeeter höögde.
Jü temperatuur önj e stratosfiir, önj ferglik tu e troposfiir, steecht ma et höögde önj. Diheer ferluup foon temperatuur wårt foon e osoon, wat önj jüheer schucht as, feruursååget. E osoon namt dåt UV-strooling foont sanjåcht ap än deerbai elektromagneetisch strooling in önj wårmk ammååget.
Jü Mesosfiir (foon Griichisch μέση mésē „mad“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü treed än madler foon e fiiw? schuchte foon e jardatmosfiir an uk en diilj foon e homosfiir än e ionosfiir. Jü as amenbai 50 kilomeeter tu 85 kilomeeter ouert siispäägel.
Uner e mesosfiir as e stratosfiir än di gränse twasche da biise schuchte as e stratopause, wat amenbai 50 kilomeeter ouert siispäägel as. Ouer e mesosfiir as e termosfiir än di gränse twasche da biise schuchte as e mesopause, wat 80 tu 90 kilomeeter ouert siispäägel as.
Jü Termosfiir (foon Griichisch θερμός thermós „wurm, hiitj“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü fiird schucht foon e jardatmosfiir. Jü temperatuur önj e termosfiir steecht ma et höögde önj. Uner e termosfiir läit e mesosfiir än di gränse deertwasche as e mesopause. Ouer e termosfiir läit e eksosfiir än deertwasche läit e termopause.
Jü Eksosfiir (foon Griichisch ἔξω éxo „bütenam, bütenfor“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü füft än uterst schucht foon e jardatmosfiir. Hat as e ouergung tu dåt interplanetoorisch rüm. Uner e eksosfiir as e termosfiir än deertwasche as e eksopause. Dåt läit foon twasche 400 kilomeeter än 1000 kilomeeter tu 10.000 kilomeeter ouert siispäägel. Di gränse deerfoon as man ai nau definiird, ouerdåt e dächt foon gas stääsi oufnamt än teoreetisch uler e weert nul långt.
Jü temperatuur önj e eksosfiir as ouer 1000 °C. Dåt as en /Resultat/ foon e tämpo foon e /Teilchen/ (gau /Teilchen/ feruursååget huuch temperatuure). Jü eksosfiir as jü /einzige/ atmosfiirenschucht, deerüt /Gasmoleküle aufgrund/ jar äin tämpo et /Gravitations/fälj foon e jard ferlätje koone, ouerdåt sü /wenige/ /Teilchen/ deer san, dåt jar brämswirking /vernachlässigt/ wårde koon.