Benutzer:Vedac13/Wedenskap

Jahreszeiten

Halunder

de Djooarstid (muartaal: Djooarstid'n)

de Sömmer (muartaal: Sömmern) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Feedjooar en feer Harrows.
de Harrows (muartaal: ?) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Sömmer en feer Wonter.
de Wonter (muartaal: Wontern) es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Harrows en feer Feedjooar.
de Feedjooar (muartaal: Feedjooarn), of de Frühjahr (muartaal: Frühjahrn), es iaan fan de schtjuur Djooarstid'n. Deät komt noa Wonter en feer Sömmer.

Karrharde

(di) samer äs iinj - fjauer - (jü) järtid

Samer äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for harfst än eewer uurs.

(di) harfst äs iinj - fjauer - (jü) järtid

Harfst äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for wonter än eewer samer.

(di) wonter äs iinj - fjauer - (jü) järtid

Wonter äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for uurs än eewer harfst.

(di) uurs äs iinj - fjauer - (jü) järtid

Uurs äs iinj foon dä fjauer järtide. Dat kamt for samer än eewer wonter.

Atmosphere

Jü Troposfiir (foon Griichisch τροπή tropḗ „wiinjing, änering“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü iarst än unerst foon e fiiw? schuchte foon e jardatmosfiir än diilj foon e homosfiir. Jü långt foon e jardboum tu e began foon e stratosfiir. Di gränse deertwasche håt e tropopause.

Di tjukense foon e troposfiir as amenbai 8 kilomeeter ouer e geograafisch poole (weer hat am wuntrem tu 2 kilomeeter läiger as am samrem as) än 18 kilomeeter ouer e ekwaatoor. Önj e troposfiir san amenbai 90 prosänt foon jü åål luft än uk bainäi dåt åål wååderdåmp foon e jardatmosfiir. Ouerdåt ham önj jüheer schucht e grutdiilj foon e forgunge foont wääder oufspaalet, spreecht följk uk foon e wääderschucht (unti /Advektions/schucht) foon e atmosfiir.

Jü temperatuur namt amenbai 1 /Grad/ aw /je/ 100 meeter (weer et niinj woolkene jeeft) unti 0,6 /Grad/ aw /je/ 100 meeter (weer et woolkene än mist jeeft) ouf.

Jü Stratosfiir (foon Latiinsch strātum „dääken“ än Üüljgriichisch: σφαῖρα sphaîra „kuugel“) as jü ouder schucht foon e jardatmosfiir. Hat läit ouer e troposfiir än as dillj foon e homosfiir.

Di gränse twasche e stratosfiir än troposfiir wårt e tropopause nååmd. Hat läit önj en höögde twasche amenbai 8 kilomeeter ouer e geograafisch poole än amenbai 18 kilomeeter ouer e ekwaatoor.

Ouer e stratosfiir as e mesosfiir. Di gränse deertwasche as e stratopause önj amenbai 50 kilomeeter höögde.

Jü temperatuur önj e stratosfiir, önj ferglik tu e troposfiir, steecht ma et höögde önj. Diheer ferluup foon temperatuur wårt foon e osoon, wat önj jüheer schucht as, feruursååget. E osoon namt dåt UV-strooling foont sanjåcht ap än deerbai elektromagneetisch strooling in önj wårmk ammååget.

Jü Mesosfiir (foon Griichisch μέση mésē „mad“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü treed än madler foon e fiiw? schuchte foon e jardatmosfiir an uk en diilj foon e homosfiir än e ionosfiir. Jü as amenbai 50 kilomeeter tu 85 kilomeeter ouert siispäägel.

Uner e mesosfiir as e stratosfiir än di gränse twasche da biise schuchte as e stratopause, wat amenbai 50 kilomeeter ouert siispäägel as. Ouer e mesosfiir as e termosfiir än di gränse twasche da biise schuchte as e mesopause, wat 80 tu 90 kilomeeter ouert siispäägel as.

Jü Termosfiir (foon Griichisch θερμός thermós „wurm, hiitj“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü fiird schucht foon e jardatmosfiir. Jü temperatuur önj e termosfiir steecht ma et höögde önj. Uner e termosfiir läit e mesosfiir än di gränse deertwasche as e mesopause. Ouer e termosfiir läit e eksosfiir än deertwasche läit e termopause.

Jü Eksosfiir (foon Griichisch ἔξω éxo „bütenam, bütenfor“ än σφαίρα sphaíra „kuugel“) as jü füft än uterst schucht foon e jardatmosfiir. Hat as e ouergung tu dåt interplanetoorisch rüm. Uner e eksosfiir as e termosfiir än deertwasche as e eksopause. Dåt läit foon twasche 400 kilomeeter än 1000 kilomeeter tu 10.000 kilomeeter ouert siispäägel. Di gränse deerfoon as man ai nau definiird, ouerdåt e dächt foon gas stääsi oufnamt än teoreetisch uler e weert nul långt.

Jü temperatuur önj e eksosfiir as ouer 1000 °C. Dåt as en /Resultat/ foon e tämpo foon e /Teilchen/ (gau /Teilchen/ feruursååget huuch temperatuure). Jü eksosfiir as jü /einzige/ atmosfiirenschucht, deerüt /Gasmoleküle aufgrund/ jar äin tämpo et /Gravitations/fälj foon e jard ferlätje koone, ouerdåt sü /wenige/ /Teilchen/ deer san, dåt jar brämswirking /vernachlässigt/ wårde koon.