Di Gitshals of di Söl'ring Piđersdai
 Söl'ring
|
Di Gitshals of di Söl’ring Piđersdai es en Komeediestek ön fjuur Āptochen fan de Söl'ring Skriiwer Jap Peter Hansen.
Hansen skreew dit ön sin üp Seefaarertir mung 1788 en 1792. Dit Stek waar al 1809 ütdönen, man āpföört waar dit ek jerer üs ön't Jaar 1880. Üs sin Dreeng, C.P. Hansen al stürewen wiar, haa Amatöörspölsters dit Stek ön di 22. Febrewaari 1880 (di Piđersdai) ön Muasem weeget.[1].
Di Figuuren Bewerke
Di Hauptfiguuren sen Piđer Madsen en sin wukset Jungen Korneelis en Ellen. Madsen heer uk en Wüf, Gon'el, diarxen guraartig Mensk es.
Üđer Karakteeri sen:
- Jēns Kuk (1. Āptoch)
- Ejrkel’ Senken (1. Āptoch) , en ārem Wüf
- Kristjan Moggels (1. Āptoch), en niisgiirig jung Dreeng
- Tau litj dreenger, diar ön de jest Āptoch Breewern bring
- Bleik (2. Āptoch), Gon’nels Brüđer
- En Kārming fan Wiringhiird (2. Āptoch)
- Hans Post, en jung Dreeng, diar ön de naist Āptoch en Breev bringt
- Inken Lassen (2. Āptoch), en Faamen fan en Naiber
- Merret Andreesen (2. Āptoch), diar Korneelis sin Brir uur.
- Booi Joohannissen (3. en 4. Āptoch), diar Ellens Man uur.
- Uas Baaiken (3. Āptoch)
- Welhelm Sörrens (3. Āptoch).
- Elsi Lassen (3. Āptoch), Inken Lassens sin Mooter.
- Eeb Madtsen (3. en 4. Āptoch), Pider Madtsen sin Brüđer.
- Siiwerdt (3. Āptoch), en Süper.
- Dochter Frans (4. Āptoch).
- Dirk Moggels en sin Dreeng (4. Āptoch).
- En Wüf fan en Naiber (4. Āptoch).
Trivia Bewerke
Di Faađer fan Jürgen Ingwersen, Jens Ingwersen wiar Baker en waar "Jens Kuk" nēmt.
Hurom dit giar Bewerke
Pider Madsen es di rikst Buer ön Kairem en likert mal gitsig. Hi wel sin Jungen ek jens Jil fuar Piđersdai dö.
Di Jungen, Korneelis en Ellen haaa man en klook Plaan hur'ling ja fan jaar Faađer dach jit en gur Mensk maaki ken. Ja skriif en Breev, dat hi jam 70 Riksdaalern dö skel.
Ja sii dat di Breev fan Madts, di ialst Dreeng fan Piđer Madsen kumt. Madts es Seefaarer, diar ön Kopenhuuwen es.
Ön di Breev staant da, dat di deensk Jilseereln wat hi heer bal nönt muar wert sen. Diarom wel Madts dit hol fuar höm iinbüti.
Da stjüürt Piđer Madsen di 70 Riksdaalers wech.
Korneelis fair dit Jil en dēr diarfan uk wat for Formaak ön Piđersdai üt. Ellen fair dit Jil wat aur es, man jü dēr dit fuar tau Famiilien, wat ön Nuar sen. Bi Piđersdai let jü höör Foriarers bitaali.
Fan en Höög me hok jungi Liren kumt di Buer man dach achter sin Gekhair.
Di Jungen wel töbeekbitaali, man hi wel dit Jil ek muar haa.
Di Faađer fiiert ek bluat Piđersdai me sin Jungen, Ellen bringt uk en jüstbaaken Koptain me langs en uur ütbraacht. [2].
Aur’t Werk Bewerke
Hansen raaket ön sin Stek en rocht Folks-Snak. Diarme becht hi di Wai fuar leeter Sölring Skriiwers.
Hansen weeget en seekeri Instinkt fuar di Grapen om forskelig Spraaken, wan ja töhop kum.
Sa kum en Nuurđjüüt, en Wiiringhiarter, wat sin Fastlönsfriisk fiiđersnaket sa üs di Süper Siiwerdt, diar Sölring, Hoogdütsk en Platdütsk döörenachtler snaket.
Ferdinand Holthausen (1860-1956), en Anglisist en Ualgermanist, wil nöörig sair haa, dat dit Stek me Molière sin Werk Di Gitshals (üp Fraansöösk: L’Avare; 1668), nönt tö dön heer, uk wan di Noom binai lik es.
Hi fuan di tau Steken sa forskelig, dat dit en Töfal wiis maast, wan diarmung wat lik wiar.
Aur en Omwai heer Molière sin Stek man dach wat tö Hansens Aarber dönen.
Di Friisist Dietrich Hofmann (1923-1998), heer ütfünen, dat Taachten fan en deensk Aurseeting, wat Ludvig Holberg skrewen heer, aurnomen uuren sen.[3].
1833 waar en Forleengering tö dit Stek, di Forteling Di lekkelk Stjüürman, ütdönen. Di Gitshals hömsalev waar uk 1896 ön di Nahrung für Leselust in Nordfriesischer Sprache ütjdönen.
